New Scientist ⟩ Milliseid teooriaid SARS-CoV-2 päritolu kohta tasub tõsiselt võtta? (1)

Graham Lawton
, New Scientist, kaasautor
Copy
Laborilekke stsenaarium on ilma tõenditeta lihtsalt vandenõuteooria. Pilt on illustreeriv.
Laborilekke stsenaarium on ilma tõenditeta lihtsalt vandenõuteooria. Pilt on illustreeriv. Foto: Steve Gonzales

2021. aasta jaanuaris lindistas Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) juht Peter Ben Embarek video, kus ta kirjeldas olemasolevaid teadmisi SARS-CoV-2 päritolu kohta. «Me teame, et esimesed tuvastatud inimeste haigestumisjuhtumid pärinevad Wuhanist 2019. aasta detsembris,» ütles ta. «Samuti teame, et viirus kuulub rühma, mis algselt levis nahkhiirte populatsioonides. Peale nende kahe infokillu ei tea me suurt midagi.»

Kerides aega veel kuus kuud edasi, teame tegelikult veelgi vähem – ka need kaks teadmist on nüüdseks kahtluse alla seatud. Kuigi Embareki uurimuses järeldati, et SARS-CoV-2 üks võimalik päritolu – juhuslik vabastamine laborist – on küll «äärmiselt ebatõenäoline», ei ole seda võimalust siiski välistatud. Pigem on laborilekke teooria sootuks tugevamaks muutunud.

23. mail väitis The Wall Street Journal, et USA luurel on tõendeid mitme nahkhiirte koroonaviiruseid uuriva Wuhani viroloogiainstituudi töötaja haiglasse sattumise kohta, kus neil raviti covid-19 sarnanevaid hingamisteede seisundeid. USA president Joe Biden andis seejärel USA luureasutustele käsu teha lõplikud järeldused selle kohta, kas viirus on pärit looduslikust reservuaarist või hoopis laborist.

Viiruse päritolu jääbki aga pandeemia üheks olulisimaks küsimuseks. «Me peame teadma, kust see viirus tuli,» ütleb David Robertson, evolutsioonilise viroloogia uurija Glasgow’ ülikoolist Suurbritanniast. «Me peaksime arvestama võimalusega, et see võib ka korduda.»

Millised on tõendid laborilekke kohta? Ja milliseid lisatõendeid on vaja selle küsimuse lõplikuks lahendamiseks?

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles