Andres Merits: selgeid märke selle kohta, et koroonaviirus oleks kuidagi tehislik, ei ole

Pildil professor Andres Merits Foto: Kristjan Teedema

Eile avaldas Wall Street Journal plahvatuslikult levima hakanud arvamusloo, kus väidetakse, et SARS-CoV-2 viirus võib olla inimeste loodud või inimeste poolt manipuleeritud. Viroloog Andres Merits Tartu ülikoolist seda tõenäoliseks ei pea.

Artiklis põhjendavad Stephen Quay ja Richard Muller oma oletust inimese osalusest koroonaviiruse loomisel sellega, et nad leidsid viirusest CGG-CGG genoomilõigu, mis on nende väiteil kindel märk inimese sekkumisest.

«Kuigi Berkeley on tugev teaduskeskus, on autorid viroloogias tundmatud - kiirel ülevaatamisel näib, et nad on kokku avaldanud vähem kui peotäie viiruseid puudutavaid teadustöid. Seega pole põhjust oletada, et nad valdkonda üldse arvestataval määral tunnevad,» selgitab Merits. Viroloogi sõnul ei pruugi see iseenesest veel midagi  tähendada, kuid see tekitab tema hinnangul kahtlusi, kas valdkonna olemust ja konteksti mõistetakse. «Mäletate artiklit, kus väideti et SARS-CoV-2 pärineb madudelt? See siin on midagi taolist,» ütleb ta.

CGG-CGG järjestus esineb peaaegu kõikide viiruste genoomides. «Tõsi, enamasti ei kodeeri see kaht järjestikust arginiini. Kuid näiteks Lääne-Niiluse viirusel on CGG-CGG järjestus olemas ja kodeerib kahte arginiini jääki.» Ka esimeses avaldatud Covid-19 põhjustava viiruse sekveneerimisandmetes oli järjestus olemas.

Postimees võrdles samuti avalikes andmebaasides olevat SARS-CoV-2 ja 2013. aastal sekveneeritud MERSi tekitava viiruse (samuti koroonaviirus) genoome. Mõlemas leidusid WSJ arvamusloos unikaalseks ning inimsekkumise tunnuseks vermitud CGG-CGG nukleotiidijärjestused.

CGG-CGG ei kuulu haruldaste koodonpaaride hulka

Quay ja Mulleri sõnul on CGG-CGG nukleotiidjärjestus kasutusel laborites geenijärjestuste mõju uurimisel. Merits seda ei välista, kuid märgib, et viroloogias sellel järjestusel mingit loogikat ei ole. «See on vaid üks 36 võimalusest kodeerida kaht järjestikkust arginiini, mitte kõige parem ega kõige halvem,» selgitab ta.

«Inimese valkude järjestuse analüüs näitas, et teoreetiliselt peaks Arg-Arg järjestust kodeerima 1402 CGG-CGG järjestust. Reaalselt on see arv 2312, ehk oodatust 1,652 korda enam. Seega on tegemist oodatust tavalisema, mitte haruldasema järjestusega.»

Viiruse järjestused küll alati samu reegleid ei järgi, kuid Meritsa sõnul on haruldaste ja vähemharuldaste koodonpaaride kasutamine tuntud nähtus ja üldiselt on trend sama. «Harulaste koodonpaaride, mille hulka CGG-CGG ei kuulu, kasutamine nõrgestab viirust,» selgitab Merits.

Viroloogi hinnangul võib raku- ja molekulaarbioloogias sellel järjestusel mingi mõte olla, kuid RNA viiruse puhul mitte. «Üldjuhul väldivad viroloogid tehnilistel põhjustel GC-rikaste järjestuste kasutamist. Samuti ei kasutaks viroloogid võimalusel CG dinukleotiidi, sest selle motiivi tunnevad rakud ära ja see võimendab immuunsüsteemi viirusevastast rünnakut. Mina oleksin kasutanud AGA-AGA järjestust - see olnuks efektiivsem ja tal puudub eelpool mainitud kõrvalmõju.»

Tõsisemad probleemid jäävad tähelepanuta

«SARS-CoV-2 puhul selgeid märke selle kohta, et viirus oleks kuidagi tehislik või seda oleks manipuleeritud, ei ole,» ütleb Merits. Tema sõnul on olemas ka kõik tunnused, et tegemist on loodusliku viirusega ning märke, et seda oleks ilma manipuleerimata lihtsalt laboris paljundatud pole samuti.

Ka võimalust, et viirust on manipuleeritud tehislikult näiteks elusvaktsiini tootmiseks Merits eriti realistlikuks ei pea. «Teoreetiline võimalus, et viirus oli mõnda aega laboris, näiteks seisis külmkapis, on olemas, ja võib ju ette kujutada, et kui see välja võeti ja uurima hakati, juhtus kohe mingi äpardus. Ma ei näe loogikat selles, et keegi oleks püüdnud inimesi mitte nakatava viiruse, nagu see algselt oli, vastu elusvaktsiini teha. Milleks? Selleks, et vaktsineerida nahkhiiri? Vaktsiini tegemiseks on lihtsamaid mooduseid – isegi praegu pole SARS-CoV-2 vastu elusvaktsiini.»

Üldiselt pole Meritsa hinnangul mingit tähtsust, kas looduslikku päritolu viirus liikus inimesele otse või laboriõnnetuse tulemusena. «Juhul, kui viimane ja vähem tõenäoline stsenaarium on tõsi, siis pole Hiinal mingit loogilist põhjust seda eitada. Probleem on minu arvates selles, et tähelepanu juhitakse peamiselt kõrvale ja selle tulemusena ei tehta seda, mis vaja. Reaalsed probleemid, milleks on miljon tundmatut viirust ning globaliseerumisest, kliima soojenemisest ja inimtegevusest tingitud tihedamad kontaktid viiruse kandjatega jäävad sel juhul tähelepanuta,» ütleb Merits lõpetuseks.