Kliimaneutraalsuse eesmärk sunnib Eestis ümber ehitama üle 100 000 hoone

Akadeemia tee 5a ühiselamuhoone on pälvinud tähelepanu nii tehases toodetud elementide kasutamise, parima võimaliku energiatõhususe kui ka korralikult välja ehitatud ventilatsiooni poolest. Foto: LIIS TREIMANN /PM/SCANPIX BALTICS

Täna avaldatud Euroopa akadeemiate teadusnõukoja EASACi raportis «Hoonete dekarboniseerimine: kliima, tervis ja töökohad» kutsuvad Euroopa teaduste akadeemiate eksperdid üles rakendama ulatuslikke poliitilisi meetmeid, et tagada Pariisi kliimakokkuleppe täitmiseks Euroopa Liidu olemasolevate ja alles rajatavate hoonete CO2 heite vähendamist, teatab Eesti Teaduste Akadeemia.

Hoonete energiatõhususega on süstemaatiliselt tegeletud alates 2002. aastast. Siis anti välja esimene versioon hoonete energiatõhususe direktiivist, mille tulemusel ehitatakse täna kogu Euroopa Liidus kõik uued hooned liginullenergiahoonetena. Siiski tuleb Euroopa 250 miljonist hoonest 25% kasvuhoonegaaside heitkogustest.

Renoveerimine on nii väljakutse kui võimalus

Üks suuremaid takistusi teel kliimaneutraalsuse poole on olemasolev hoonefond. Sellest 75% ei ole energiatõhus. See kolme neljandiku suurune osa tänastest hoonetest tuleb eesmärgi saavutamiseks põhjalikult renoveerida järgmise 30 aasta jooksul. Tegemist on tõeliselt massiivse ülesandega. Isegi kui mõnedest hoonetest loobutakse, tuleb renoveerida vähemalt 146 miljonit hoonet.

Eesti panus selles töös on 100 000 üksikelamut, 14 000 korterelamut ja 27 000 mitteeluhoonet. «Seda on nähtud nii kõige suurema väljakutse kui ka võimalusena. Ühest küljest vajatakse palju investeeringuid, et renoveerimismahtusid mitmekordistada, aga teisest küljest elavdab see majandust ja loob palju uusi töökohti,» ütleb raporti töörühmas osalenud Tallinna tehnikaülikooli hoonete energiatõhususe ja sisekliima professor ning akadeemik Jarek Kurnitski.

Teadlaste sõnul peab olemasolevate hoonete renoveerimine olema Euroopa Liidu strateegia keskmes. Oluline on kaaluda olemasolevate hoonete taaskasutust, selle asemel, et need uutega asendada. Raporti koostajad rõhutavad, et hoonete kliimamõju arvutamisel tuleb arvestada ka ehitustööstuse ja tarneahela heitkogustega.

Eestlased on otsa lahti teinud

Kurnitski toob esile, et tervikliku renoveerimise musternäitena on raportis välja toodud Tallinna tehnikaülikooli liginullenergiahooneks renoveeritud Akadeemia tee 5a ühiselamu: «Hoone on pälvinud tähelepanu nii tehases toodetud elementide kasutamise, parima võimaliku energiatõhususe kui ka korralikult välja ehitatud ventilatsiooni poolest – see on mudel, mida tuleks rakendada enamiku Euroopa eluhoonete puhul.»

Teadlased rõhutavad ka inimeste tervise ja heaolu tähtsust. Kuna inimesed viibivad meie kliimas kuni 90% ajast siseruumides, siis on ülimalt oluline, et renoveerimise käigus parandatakse hoonete sisekliimat ja uuendatakse põhjalikult ventilatsioonisüsteeme.

Raport pöörab suurt tähelepanu valdkonna seadusloome ja regulatsiooni arendamisele. Neist olulise osa moodustab hoonete energiatõhususe direktiiv, aga renoveerimise hoogustamisel ka riiklik rahastus ja toetusmeetmed. «Nendesse teemadesse tasub ka Eestis panustada. Nii Eesti liginullenergiahoonete kui ka korterelamute renoveerimise edulugude alus on olnud algusest peale targalt rakendatud regulatsioon, mis on lõpptulemust ehk sooritusvõimet nõudes andnud turumajandusele võimaluse leida kulutõhusad lahendused tulemuse saavutamiseks,» ütleb Kurnitski.

Samuti toob Kurnitski olulise küsimusena esile vajaliku oskusteabe loomise: «Eestis tähendab see vajadust luua väikeelamute renoveerimise tüüplahendused nii, nagu omal ajal loodi need korterelamutele. Riiklik panustamine väikeelamute renoveerimisse on praeguste meetmetega hoogustumas,» sõnab ta.

Valik raporti põhipunkte:

· Kasutada otseseid renoveerimistoetusi ja muid soodustusi tervikliku renoveerimise laiapõhjaliseks käivitamiseks;

· Luua uus regulatsioon ja seada piirväärtused hoones kasutatud ehitusmaterjalide tootmisest põhjustatud süsinikujalajäljele;

· Suunata olemasolev energiatõhususe regulatsioon primaarenergia limiteerimise asemel CO2 heite vähendamisele;

· Pöörata rohkem tähelepanu inimeste tervisele ja heaolule, milleks on vaja parandada siseõhu kvaliteeti, ehitada korralik ventilatsiooni ja tagada, et inimestel oleks parajalt soe, sh vältida ruumide suvist ülekuumenemist;

· Edendada tööstuslikku renoveerimist, viies võimalikult palju ümberehitusega seonduvaid töid tehastesse, kasutades standardseid elemente ja rakendades ringmajanduse põhimõtteid.