Nurmenukuvõidujooks: britid on veel napilt eestlastest ees ning lätlased hingavad kuklasse

Copy
Harilik nurmenukk on hea uurimisliik, mille järgi saab anda kaudseid hinnanguid ka maastike ja elurikkuse seisundi kohta.
Harilik nurmenukk on hea uurimisliik, mille järgi saab anda kaudseid hinnanguid ka maastike ja elurikkuse seisundi kohta. Foto: Marko Saarm / Sakala

Nurmenukkude õitsemise aeg hakkab Eestis ja mujal Euroopas läbi saama, mis tähendab, et käes on viimane aeg osaleda nurmenukkude harrastusteaduse kampaanias «Eesti otsib nurmenukke». Koos Eestiga otsitakse ja määratakse nurmenukkude õietüüpi sellel aastal üle terve Euroopa. Vaatlemise kõige aktiivsemad riigid on siiani olnud Ühendkuningriigid, Eesti, Läti ja Tšehhi. 

Eestis ja ka mujal Euroopas lükkas hiline kevad õitsemise perioodi edasi. Paar viimast nädalat on olnud Eestis nurmenukkude lausaline õitsemine, kuid peagi see lõpeb. «Kes veel on plaaninud nurmenukkude õisi määrama minna, siis kindlasti soovitan sel nädalavahetusel võimalust kasutada, kuna kauaks seda nurmenukuilu enam ei jätku,» ütles kampaania eestvedaja maastikuökoloog Tsipe Aavik.

«Praegu on väga põnev vaadata, millises riigis on siis kõige aktiivsemad harrastusteadlased. Tuleb tõdeda, et britid on veel napilt eestlastest ees ning lätlased hingavad kuklasse. Vaatame, millises riigis siin viimaste päevadega kõige enam vaatlusi tuleb,» lisas Aavik. Kokku on tehtud juba üle 3400 vaatluse: üle 2500 vaatluse nurmenuku kodulehe ja umbes 800 vaatlust Ühendkuningriigis kasutatava loodusvaatluste rakenduse kaudu.

Kaardil on rohelisega märgitud riigid, kus sel aastal nurmenukke otsitakse.
Kaardil on rohelisega märgitud riigid, kus sel aastal nurmenukke otsitakse. Foto: Evelyn Uuemaa

Hiline kevad tegi üleskutse ajastamise väga keeruliseks. Lisaks kehtisid soojemates Euroopa riikides õitsemise alguses veel koroonapandeemia tõttu liikumispiirangud, mistõttu jäi seal aktiivne vaatlusperiood väga lühikeseks. «Samas on ülikoolid ja organisatsioonid, keda teaduskampaanias kaasa lööma kutsusime, juba enda valmisolekut väljendanud ka järgmisel aastal nurmenukukampaanias osalemiseks,» ütles Aavik. Samuti on sügisel tulemas rahvusvaheline seminar/konverents, kus Euroopa partnerite ja kaasalööjatega selle aasta teadustulemusi jagatakse.

Tartu Ülikooli teadlaste eestvedamisel on partnereid nurmenuku meeskonnas juba 30 riigist. 2019. aastal alguse saanud harrastusteaduse kampaania toimub kolmandat korda Eestis ja esimest korda kogu Euroopas. Harilik nurmenukk on hea uurimisliik, mille järgi saab anda kaudseid hinnanguid ka maastike ja elurikkuse seisundi kohta. Vaatlust saavad teha kõik soovijad: tuleb vaadata ühes kohas kuni 100 nurmenuku õie sisse, lugeda kokku eri tüüpi õied ja saata kodulehe nurmenukk.ee kaudu info teadlastele. Senised uurimistulemused on teadlastele olnud intrigeerivad ning edasiste vajalike analüüside tegemiseks laiendati teaduskampaania piirkonda tervesse Euroopasse.

 
Tagasi üles