:format(webp)/nginx/o/2021/05/07/13765457t1h5b26.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/05/27/13807125t1he318.jpg)
AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni vaktsiinid on põhjustanud harvaesinevaid trombe, kuid teadlaste sõnul on võimalik teha vaktsiinides muudatusi, mis aitavad need kõrvalnähud eemal hoida.
Saksa teadlaste meeskond usub, et nad on leidnud põhjuse, miks mõnel inimesel, kes said AstraZeneca ja Johnson & Johnsoni Covid-19-vastaseid vaktsiine, tekivad trombid. Teadlased väidavad, et suudavad tootjaid abistada vaktsiinide parandamisel, et neid kõrvalnähte vältida.
Frankfurdi Goethe ülikooli professor Rolf Marschalek, kes on uurinud vaktsiinide haruldasi kõrvalnähte alates märtsist, ütles Financial Timesile, et tema uuringud näitasid, et probleem seisneb adenoviiruse vektorites, mida mõlemad vaktsiinid kasutavad Sars-Cov-2 viiruse valgu viimiseks organismi. Pfizer/BioNTechi ja Moderna välja töötatud mRNA vaktsiinid sellist manustamissüsteemi ei kasuta ning seetõttu pole need vaktsiinid tekitanud kõrvalmõjudena trombe.
Trombid on haruldased, kuid murettekitavad noorema vanuserühma puhul, kellel on suurem trombirisk ning kellel on väiksem tõenäosus haigestuda koroonaviirusesse raskel. Eestis on AstraZeneca vaktsiini puhul vanuseline alampiir 50 eluaastat, millest nooremaid vaktsineeritakse teiste vaktsiinidega. Johnson & Johnsoni vaktsiini pakutakse kõikidele täisealistele.
Kolmapäeval avaldatud uuringu eeltrükis ütlesid teadlased, et probleem peitub adenoviiruse sisenemises raku tuuma, mitte lihtsalt rakuvedelikku, kus viirus tavaliselt valke toodab. Raku tuumas olles poolitusid mõned valkude osad, tekitades mutantsed variandid. Need ei suuda membraaniga seonduda ja muutuvad «hõljuvateks mutantseteks valkudeks», mis võivad vallandada trombid umbes ühel inimesel 100 000st.
Teadlaste sõnul saab vaktsiine selle kõrvaltoime vältimiseks kohandada. «Meile teadaolevate andmete põhjal saame ravimitootjatele öelda, kuidas neid järjestusi muteerida, kodeerides valku viisil, mis hoiab ära tahtmatu splaissimise,» ütles professor Marschalek. Nad ei olnud veel AstraZenecaga kontaktis olnud, ütles ta. Ettevõte ei olnud ühendust võtnud, «aga kui nad seda teevad, siis võin neile öelda, mida tuleb teha, et toota paremat vaktsiini,» ütles ta intervjuus Financial Timesile.
Kuid tasub mainida, et teistel teadlastel on ka muid teooriaid ja Marschaleki selgitus trombide tekkimise põhjuste kohta on endiselt hüpotees, mida teised eksperdid peavad veel üle uurima ja kontrollima.