Uurimuses osales küll inimesi 24 riigist, nii naisi kui ka mehi vanusevahemikus 10–70 eluaastat, kuid riikide, soo ega ka vanusegruppide järgi ei saanud teha eristusi värvieelistuste osas. Lemmikvärvidki olid valdavalt universaalsed nii meeste-naiste kui ka eri rahvuste puhul. Seda on kinnitanud ka varasemad uurimistööd. Erinevus oli vaid selles, et 10% eestlastest nimetas lemmikvärviks musta, samas kui teistest riikidest ei nimetanud keegi musta lemmikuks.
Lisaväärtusena pakkus uurimus rikkalikku värvisõnavara – ainuüksi lemmikvärvidena nimetati 47 eri tooni alates sinisest ja punasest kuni õunarohelise, sinepikollase, lavendlililla ja vaarikapunaseni välja. Kogu värvide loetelus nimetati ainuüksi sinisele 17 alatooni – helesinine, tumesinine, hallikassinine, teksasinine, erksinine, taevasinine, rohekassinine, kuningsinine, elektrisinine, türkiissinine, koobaltsinine, meresinine, öösinine, beebisinine, rukkilillesinine, helehelesinine (vene k светло-голубой) ja tumehelesinine (vene k тёмно-голубой).
Kokku loetleti 122 erinevat värvinimetust, millest huvitavamatena võiks välja tuua kuuseokkarohelise, rukkilillesinise, kaneelipruuni, mustikapunase, banaani- ja ingverikollase ja šampanjavärvi.
Uurimus valmis TLÜ ELU (erialasid lõimiv uuendus) projektina «Mis värvi on armastus», milles osalesid üliõpilased Evelina Zlotnikova, Dolores-Grace Freiberg, Fjodor Panin, Mari-Liis Kruusamägi, Maiken Mägi. Projekti juhendasid TLÜ lingvistika ja tõlketeaduse dotsent Mari Uusküla ja prantsuse keele dotsent Merilyn Meristo.