AK ⟩ Mikroplast – inimkonna lemmikmaterjali tee Vormsi meresetetesse

Välitööd Väinamerel kinnitasi, et Läänemeri pole maailma meresid kummitavast mikroplasti probleemist prii ning reostus koguneb ikka sinna, kus ka elutegevus vilkam on. Foto: Randel Kreitsberg

Läänemere vähetuntud ja -uuritud mererohuväljad on tõelised elurikkuse oaasid muidu vaesevõitu meres. Eesti ja briti teadlaste värske uuring näitab, et kuhu koguneb elu, sinna paraku ka reostus.

Enne uuringu läbiviimist ei teadnud TÜ ökotoksikoloogia teadur Randel Kreitsberg, et Läänemeres on olemas nii ilusad mererohuväljad, kus merihein vaikselt õõtsub, kalad ja igasugu muud üllatavad eluvormid selle vahel ringi sibavad. Ka nähtavus olevat seal nii hea nagu korallide juures.

Ülemaailmses looduskaitses on aastaid kasutusel termin «elurikkuse tulipunkt», millega tähistatakse märkimisväärse kohaliku elurikkusega alasid, mis on samas ka inimtegevusest enim mõjutatud.

Kuigi mererohuväljad rahvusvahelisel tasemel elurikkuse tulipunktiks ei kvalifitseeru, on need siiski maailma produktiivsemate ökosüsteemide seas. Need mängivad kogu maailmameres olulist rolli paljude liikide paljunemises, õhusüsiniku sidumises, erinevates aineringetes jne. Läänemeres on just mererohuväljad need kohad, kus paljude kalaliikide maimud käivad toitumas, kuna fotosünteesivate taimede ümber koguneb ka elurikkus.

Nüüd on aga grupp eesti ja inglise teadlasi Kreitsbergi juhtimisel näidanud, et lisaks elurikkusele koguneb mererohuväljadele ka rohkelt üht teaduses aina enam käsitletud saasteainet ehk mikroplasti. Need on väikesed plastitükid läbimõõduga alla viie