/nginx/o/2021/05/21/13793844t1h02bd.jpg)
Keskkonnaministeerium uuris Eesti sadamaid külastavate kaubalaevade ballastvett ning leidis sealt eksootilisi mikroobe. Paljud neist satuvad tõenäoliselt ka Eesti merevette, sest ballastvee puhastamise seadmeid kas pole või on nende mikroobe hävitav toime madal.
Keskkonnaministeeriumi tellitud uuringust selgub, et Eesti sadamaid külastavate rahvusvaheliste kaubalaevade ballastvees leidub eksootilisi mikroobe. Paljud neist satuvad tõenäoliselt ka Eesti metevette, sest laevadel ballastvee puhastamise seadmeid kas pole või on nende efektiivsus piiratud.
Lisaks kaubale veavad laevad paratamatult endaga kaasas ka mitmesuguseid mikroorganisme – just ballastvesi on tihti neile ka soodsaks kasvukeskkonnaks.
Keskkonnaministeeriumi tellimisel uurisid TalTechi meresüsteemide instituudi ja Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi teadlased teadlased Eestit Muuga, Sillamäe ja Paldiski sadamates külastanud 15 kaubalaeva ballastvee mikroorganisme. Proovidest leiti nii kahjutuid kui patogeenseid organisme, kelle sattumine võib ebasoodsate ilmastikuolude korral meie suplusvett ohustada.
TalTechi meresüsteemide instituudi mereökoloogia labori juhataja Kai Künnis-Beres selgitas, et uuringu eesmärk oli koguda alusteavet ballastvee mahutites esinevate mikroorganismide koosluste kohta. Tuvastada sooviti nii koosluste mitmekesisust kui ka võimalike patogeenide esinemist.
«Esialgsete andmete põhjal ei saa veel olulisi järeldusi teha, kuid juba on selge, et ballastvee ja selle töötlemisega seotu on keerulisem kui võis projekti alustades arvata,» märkis Künnis-Beres. Ta täpsustas, et info on eeskätt oluline ametiasutustele, kelle ülesanne on välja töötada kord ballastvetes leiduvate mikroobide seireks ning hinnata laevadele paigaldatavate ballastvee puhastusseadmete töö tõhusust.
Rikkujaid veel ei karistata
Keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Rene Reisneri sõnul on Eesti ühinenud laevade ballastvee rahvusvahelise konventsiooniga, mis keelab puhastamata ballastvett merre lasta. «See on ohtlik, sest just sedaviisi tuuakse ookeanidest ja muudest maailma meredest Eesti vetesse liike ja mikroorganisme, mis võivad ohustada nii meie kohalikku mereelustikku kui ka inimest,» selgitas Reisner.
/nginx/o/2021/05/21/13793936t1h6332.jpg)
«Laevadel kasutatavad ballastvee puhastamise seadmed ning vastavad tehnoloogiad saavad enne kasutuselevõttu kinnituse toime tõhususe kohta Rahvusvahelises Merendusorganisatsioonis,» selgitab Reisner. Puhastusseadmete olemasolu kontrollib Eestis Transpordiamet ning seda, kas seadmed töötavad nõuetekohaselt kontrollib Keskkonnaamet. «Transpordiamet tuvastab laevakontrollide käigus, kas laeval on olemas nõuetekohane sertifikaat. Veendumaks, et puhastussüsteemid töötavad, tuleb Keskkonnaametil võtta väljapumbatavast ballastveest proovid ning neid analüüsida. Vees ei tohi olla üle kümne kuni 50 mikromeetri suuruse eluvõimelise organismi 1 kuupmeetri kohta. Samuti ei tohi vees leiduda teatud liiki baktereid (Vibrio cholerae, Escherichia coli, soolebakter Enterococci),» selgitab Reisner.
Hetkel kehtib konventsiooni täitmisega seotud järelevalve katseaeg ning laevu konventsiooni rikkumise eest veel ei karistata, seega on Reisneri sõnul tõenäoline, et osad laevad puhastamata ballastvett merre siiski pumpavad. Hiljemalt 2023. aasta sügiseks peavad kõik laevad olema varustatud puhastussüsteemidega ning käitlemata ballastevett enam merre pumbata ei tohi.
Edasi tuleb uurida nii puhastusseadmeid kui võõrliike
Praegu on liikmesriikidel soovitatud katsetada erinevaid ballastvee proovivõtu ja kontrollimise protseduure, et neist valida tõhusamad. Keskkonnaministeeriumi uuringu üks eesmärkidest oligi koostada ettepanek mikroobsete koosluste järelevalveks ballastvee mahutitest väljapumbatavas ballastvees ning pakkuda lahendusi, mida oleks võimalik hiljem rakendada ballastvee järelevalves ning mereseisundi hindamise valdkonna arendamisel.
/nginx/o/2021/05/21/13793940t1h0446.jpg)
Reisner tõdes, et uuringus tuvastatud puhastusseadmete puudulik toime ning vähene mõju mikroobidele murettekitav. «Puhastusseadmed peaksid hävitama kõik mikroorganismid, kuid nende esialgsete andmete põhjal me seda ei tuvastanud,» nentis Reisner. Miks tehnoloogiad oma tõhusust tõestanud ei ole, vajab Reisneri sõnul täiendavat selgitamist. Kuigi ballastvee mahutitest pärit mikroorganisme leidus ka sadamate akvatooriumis, ei ole leitud, et need mikroorganismid leviks suurtes ja ohtlikes kogustes laevadest kaugemale.
Läänemeres on praegu teada 140 võõrliiki, kes ei peaks siin elutsema. Neist 14 on Läänemerre sattunud viimase kümne aasta jooksul. Liigid, mis 2007. aasta andmetel on Läänemerd enim mõjutanud, on liiva-uurikkarp Mya arenaria, vesikirp Cercopagis pengoi ning tavaline ehk muutlik rändkarp Dreissena polymorpha.
Lõpparuandes soovitatakse edasiste uuringute käigus katsetada ka suuremamõõduliste võõrliikide (zooplankton, fütoplankton) tuvastamise metoodikat ja tehnoloogiat ning teostada ka laevade proovivõtuvalmiduse uuring.