AK ⟩ Mariliis Kolk: 3D-printimise võimalused on meditsiinis piiritud

Ida-Tallinna keskhaigla arendusinsener Geithy Sepp demonstreerib enda disainitud käeortoose. Need on piisavalt painduvad, et neid saab kätte tõmmata nagu kinnast, kuid lahaste puhul paigaldatakse abivahendile kahepoolsed kinnitused. Foto: Madis Veltman

Kuidas säästa liigesevaevustega patsiendi aega ja tervist? Kust leida ortoos, mis ühtaegu laseb nahal hingata, on kerge, aga ka nii kaunis, et kahju on seda käest võtta? Mida teha spetsiifiliste vigastuste puhul, millele õpikulahendusi lihtsalt ei ole? Vastuseid neile küsimustele teab Geithy Sepp: võti peitub 3D-printimises.

Sepp, kes poole kohaga kirjutab Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika ja tööstustehnika instituudis doktoritööd ning teise poolega töötab Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) 3D-printimise arendusinsenerina, usub, et meditsiini tulevik peitub personaalsuses. Ja just nimelt 3D-printimine on üks paljudest viisidest, kuidas isiklikku lähenemist lihtsustada.

Sepa ülesanne ITKs on hinnata, millistes valdkondades 3D-printimist meditsiini heaks rakendada. Samuti uurib ta, kuidas seda optimaalselt teha. Noore naise mitmekülgsed tööpäevad sisaldavad tegutsemist nii materjalide kui ka inimestega – koostööst meditsiinipersonali ja patsientidega sünnivad kõige paremad lahendused. Regulaarselt vahetatakse kogemusi ka Itaalia kolleegidega, kellelt on väga palju õppida. «Neil on paljud süsteemid juba paigas,» ütleb ta.