AK ⟩ Maja, kus ongi käed-jalad tööd täis

 Proteesimeister Madis Põri näitamas mehaanilist proteesi. Foto: Sander Ilvest / Postimees

Ida-Tallinna keskhaigla taastusravikliinikus tehakse proteesimisel maailmatasemel tööd. «Tehnika on nii kiiresti arenenud, et tänasel päeval ei ole asjatundmatul silmal kõnnaku järgi võimalik aru saada, kas inimesel on proteesid või ei,» ütleb kliiniku juht Heidi Alasepp.

Ameerika Ühendriigid alustasid sõda Afganistaniga 2001. aastal pärast Osama bin Ladeni rünnakuid. Eesti liitus nende operatsioonidega 2003. aastal. Käesoleval aastal on otsustatud sealt koos liitlastega lahkuda. Loodud amputatsioonijärgse taastusravi keskust tuleb lugeda üheks märkimisväärsemaks sõjalise tegevuse aktivaks ja üheks liitlassuhete nähtavamaks panuseks Eesti tsiviilelus ja tervishoius.

Sõjategevuses oma jäseme kaotanud inimesi on kliinikusse jõudnud 11, neist pooled vajasid mõlema jala amputatsiooni. Seda on õnneks küll üsna vähe, kuid kliini­ku juhataja sõnul on just koostöö militaarsektoriga see, mille tõttu neil on praegu Ida-Tallinna keskhaiglas (ITK) võimalik niivõrd kõrgetasemelist teenust pakkuda. «Sõja­traumadega inimesed on tihti noored, kellest reeglina saavad eluaegsed patsiendid,» ütleb Alasepp. Seetõttu peavad ka proteesid olema väga vastupidavad ja võimaldama täisväärtuslikku elu elada. Samuti märgib ta, et kui mingid sihtgrupid on niivõrd väikesed, siis arenevad need valdkonnad ka aeglasemalt – sellepärast on rahvusvaheline sõjandusalane koostöö oluline, sest nii saab riikide vahel kogemusi jagada, üksteiselt õppida ning teadmistepõhiselt tegutseda. Antud juhul puudutab see enim sõjameditsiinialast koostööd.