Ülo Niinemets: Ka väikesest riigist pärit teadlane suudab midagi muuta

Ülo Niinemets näitab fütotronis kasvavaid taimi, mille hulgas on ürgsed, Uus-Kaledoonia päritolu araukaariad. Foto: Margus Ansu

Täna, 6. märtsil, tähistab Euroopa Komisjon 10 000 Euroopa Teadusnõukogu (ERC) teadusgrandi saaja täitumist. Võrgutseremoonial võttis muuhulgas sõna ka eesti bioloog Ülo Niinemets.

Euroopa innovatsiooni, teadusuuringute, kultuuri, hariduse ja noorsoovolinik Mariya Gabriel märkis tänasel võrgutseremoonial, et praegune pandeemia on näidanud, et pikaajalised investeeringud on osutunud kriisiolukordades ülioluliseks. Just varasemad uuringud mRNA tehnoloogiast on võimaldanud koroonaviiruse vaktsiinid niivõrd kiiresti turule tuua. Samuti peab ta tähtsaks teadustegevust kliimamuutuste alal.

Virtuaalsel kohtumisel sai sõna ka Eesti Maaülikooli taimefüsioloogia professor Ülo Niinemets, kellele anti ERC grant 2012. aastal. Tema projekti eesmärk oli selgitada, kuidas taimedelt eritatavad stressisignaalid maakera kliimat mõjutavad. Niinemetsa sõnul on tema uurimust saatnud edu näidanud, et isegi üsna tundmatust ja Euroopa Liidu jaoks uuest riigist pärit teadlane suudab teadusmaailmas midagi muuta. Samuti julgustas ta kõiki teadlasi arendama tugevat koostööd.

14 aastat tagasi käivitatud toetussüsteemist on finantseeritud väga edukaid teadustöid – keskeltläbi 80% valminud projektidest on endaga kaasa toonud olulisi edusamme ja läbimurdeid. ERC stipendiaatide hulgas on olnud ka 9 Nobeli preemia saajat ning rahastatud projektidest on sündinud 300 uut ettevõtet ja 2200 patenti. 

10 000. toetusesaajaks osutus Norra teadlane Inga Berre Bergeni ülikoolist. Grandi toel saab ta jätkata tipptasemel uurimistööd maapõue energia valdkonnas.

Jälgi tervet tseremooniat youtube'i vahendusel allpool: