Eesti teadlased saavad 4 miljonit eurot täiendavat tegevustoetust

teadus.postimees.ee
Copy
TÜ keskkonnafüüsika laboris testiti sinna saadetud kaitsemaske.
Pildil testimist juhtinud TÜ füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen testimisstendi juures.
ma
TÜ keskkonnafüüsika laboris testiti sinna saadetud kaitsemaske. Pildil testimist juhtinud TÜ füüsika instituudi keskkonnafüüsika professor Heikki Junninen testimisstendi juures. ma Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Haridus- ja Teadusministeerium eraldab Eesti Teadusagentuurile ühekordselt täiendavalt 4 miljonit eurot tegevustoetust, et tasakaalustada kõikumisi grandisüsteemis ja tõsta 2021. aasta toetuste voorus uuteks grantideks ette nähtud vahendid aastate keskmisele tasemele.

Haridus- ja teadusministeeriumi teatel kasvab 2021. aasta taotlusvoorus uuteks uurimistoetusteks mõeldud summa 10,2 miljoni euroni. Lisanduvat 4 miljonit eurot kasutatakse grandisüsteemi tsüklilisuse vähendamiseks. Lisaraha tuleb teadus- ja arendustegevuse vahenditest, mis eraldati 2021. aasta riigieelarvest eesmärgi 1 protsent SKTst täitmiseks.

Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kinnitas, et ministeerium otsib võimalusi erakorraliseks sihttoetuseks ka 2022. aasta grandivoorus. «Tahame ka järgnevatel aastatel hoida uute väljaantavate teadusgrantide mahu vähemalt 10 miljoni euro tasemel ja tagada nii teadlaste võrdsema kohtlemise,» ütles Kersna. «Edaspidi loodame, et teaduse riigieelarvelise rahastamise mahu hoidmine tasemel 1 protsent SKTst võimaldab suurendada alatest 2023. aastast uurimistoetuste eelarvet püsivalt ning siis juba tasakaalustunud süsteemi tingimustes.»

Minister Liina Kersna külastas täna Eesti Teadusagentuuri ja kohtus selle uue juhi Anu Noormaga. «Teaduse rahastusmeetmete terviklik ja kooskõlaline süsteem toetab pikaajaliselt jätkusuutlikku arengut Eestis,» ütles Noorma. «Teadmiste roll ühiskonnas kasvab teadlaste, ettevõtjate ja avalikkuse koostöös ning seetõttu oli eriti hea meel ministrile teadusagentuuri tutvustada.»

Uurimistoetuste süsteemis on kujunenud erinevate reformide tulemusena märkimisväärsed kõikumised uute grantide väljaandmisel aastate lõikes. Tavaliselt antakse uurimisgrandid 4–5-aastasteks projektideks. Seega võetakse grandi andmisel kohustus pikemaks perioodiks ning juba planeeritud vahendeid uute grantide väljaandmiseks kasutada ei saa.

Kuigi riik on aasta-aastalt suurendanud uurimistoetuste mahtu, on uuteks täispikkadeks grantideks väljaantavad summad olnud aastate lõikes üsna erinevad. Eelmisel, st 2020. aastal oli uute grantide eelarve 12,2 miljonit eurot, 2019. aastal oli see 13,3 miljonit eurot. 2021. ja 2022 aastal on uuteks täispikkadeks grantideks planeeritud vastavalt 6,2 ja 5,7 miljonit eurot.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles