/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
/nginx/o/2021/04/29/13752591t1hfca2.jpg)
Koroonapandeemia tõttu on küll paljud inimesed pidanud oma tavapärased tegevused ootele panema. Samas on teadusmaailmas möödunud aasta vältel käinud vilgas töö koronaviirust uurides, et selle toimimisest paremini aru saada ning välja erakordelt kiiresti välja töötada vaktsiinid. Kuidas selline tempo on saavutatud?
Koroonaprobleemide lahendamisel on uusi tulemusi erakordselt kiiresti jagatud. Tavatult kiiresti varasemaga võrreldes. Phys.org osundab, et kiirendumise põhjuseks on ilmselt see, et sõltumatute teadlaste eelhinnagutest on loobutud ja neid on avaldatud eelrefereenguteta. Tavapärane usaldusväärsuse kontroll on asendnunud autorite endi vastutusega. Pandeemia probleemid nõuavad kiiret lahendamist ja sel juhul on kiire avaldamine möödapääsmatu.
Väljaandes Plos Biology avaldatud artiklist nähtub, et tõusnud ei ole ka mitte ainult eelretsenseerimata avaldatud artiklite arv, vaid sellistele artiklitele viidatakse ka meedias üha rohkem. Samuti on artikleid poliitikakujundamisel kasutanud Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) ja Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus (ECTC).
Retsenseerimata artiklite avaldamisel on loomulikult oma varjupool - nii saab kontrollimatult levida ka nö halb teadusinfo, mille valikulist kasutamist ja seetõttu ka ennatlike järelduste tegemist on demonstreerinud Ameerika Ühendriikide endine president Donald Trump. Samas on vale eeldada, et traditsiooniline avaldamisprotsess selle probleemi täielikult välistab - kehva kvaliteediga teadustööd võivad samuti läbida eelhindamise.
Ajakirjas Health Communications avaldatud uuringus leiti, et kui rahvatervise riskikommunikatsiooni praegused parimad tavad nõuavad usaldusväärsete teabeallikate kindlakstegemist ja edendamist, siis eelhindamata uuringute kasutamine nõuab nende kasutamisel suuremat tähelepanu ja hoolt. Samas pakub selline infojagamine ka uusi võimalusi suurendamaks teadlikkust teadusuuringute kvaliteedi ja usaldusväärsuse kohta. Viimast vaid juhul, kui sellest ka kirjutatakse ning artikli staatust - eelhinnagu puudumist - ka refereerimisel mainitakse.