Globaalne kliimaraport: eelmine aasta purustas Eestis soojarekordi (3)
24. aprill 2021, 10:12
Maailma meteoroloogiaorganisatsioon avaldas globaalse kliima kohta raporti, mille järgi oli eelmine aasta Eestis kõigi aegade kõige soojem.
Eesti keskmine õhutemperatuur oli mullu 8,4 kraadi, samas kui norm on 6 kraadi. See tähendab, et tegemist oli kõige soojema aastaga alates 1961. aastast, vahendab keskkonnaagentuur.
Raporti kohaselt oli mullu terves maailmas keskmine õhutemperatuur 1,2 ± 0,1 kraadi kõrgem tööstuseelse perioodi keskmisest ja on seega kolme kõige soojema aasta hulgas, Euroopas oli 2020. aasta ajaloo kõige soojem. Raportist selgub, et viimased kuus aastat on olnud ajaloo kõige soojemad. Näiteks Venemaal Verhojanskis tõusis temperatuur 20. juunil 38 kraadini. See on kõrgeim temperatuur, mis on registreeritud põhjapolaarjoonest põhja pool.
Samuti tuleb välja, et peamiste kasvuhoonegaaside – CO2, CH4, ja N2O – kontsentratsioon jätkas kasvu vaatamata emissioonide ajutisele vähenemisele 2020. aastal seoses koroonapiirangutega. Eestis olid möödunud aastal kasvuhoonegaaside heited jätkuvalt languses. Heitkogused on tugevas seoses põlevkivielektrienergiaga, mille tootmine on langenud.
Meretaseme tõus näitab maailmas tõusvat trendi. Lisaks suurenevad ka ookeani soojusvarud ja hapestumine, mis vähendab ookeani võimet kliimamuutusi pehmendada. Näiteks Arktika minimaalseim jääkatte ulatus oli 2020. aasta septembris ajaloos teisel kohal. Merejää taganemine Laptevite meres oli varaseim, mida on nähtud satelliitide ajastul. Antarktika jäämassi vähenemise trend kiirenes 2005. aasta paiku ning praegu kaotab Antarktika ligikaudu 175–225 gigatonni jääd aastas.
Eelmise aasta Põhja-Atlandi orkaanide hooaeg oli erakordselt aktiivne. Orkaanid, ekstreemsed kuumalained, tugevad põuad ja põlengud põhjustasid kümnete miljardite dollarite ulatuses majanduslikku kahju ja palju surmasid.
Värske raport toob veel välja, et möödunud aasta esimeses pooles registreeriti 9,8 miljonit ümberasumist suuresti hüdrometeoroloogiliste ohtude ja katastroofide tõttu. Samuti seda, et koroonakriisi tõttu toimunud katkestused põllumajandussektoris võimendasid ilmastiku mõjusid kogu toidu tarneahela ulatuses, tõstes ebakindlust toidujulgeolekus.