Kuidas arglikud tapjaämblikud pea igasse maailma nurka jõudsid

Tarantel Foto: SCANPIX

Tarantlid on levinud üle maailma – nimelt elutsevad nad kõigil mandritel peale Antarktika. Küll aga on siiani olnud mõistatus, kuidas nad on suutnud nii paljud kohad koloniseerida. 

Linnutapiklastel ehk tarantlitel (Theraphosidae) on üle maailma üsna kehv maine ja paljude inimeste jaoks on nad väga hirmuäratavad. Tapjakuvandist hoolimata on nad ise tegelikult võrdlemisi passiivsed, arglikud ja paiksed. Just see on põhjus, miks teadlased on aastaid pead murdnud, kuidas selliste iseloomuomadustega loom on suutnud levida igale mandrile peale Antarktika.

Teadusväljaandes PeerJ avaldatud uuringust selgub, et võti on olnud mandrite liikumises. Kasutades linnutapiklaste mRNA-d, püüdsid teadlased ämblike iidset sugupuud kaardistada. Biogeograafilisest analüüsist selgus, et tarantlid on praegusest Aasiast kaks korda välja rännanud, kusjuures rännakute vahele jäi 20 miljonit aastat. Arvatakse, et nende tekkimine jääb umbes 150–71 miljoni aasta tagusesse aega Gondwana mandril.