/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/03/31/13706007t1h9bc8.jpg)
Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) avas täna astronaudiks kandideerimise vooru, mis kestab 28. maini. Esmakordselt saavad astronaudiks kandideerida ka Eesti kodanikud.
Tänasest saavad ka Eesti kodanikud astronaudiks kandideerida
«Kandidaat peab olema mõne ESA liikmesriigi kodanik, omama vähemalt magistrikraadi, soovitavalt inseneriteaduste, loodusteaduste, infotehnoloogia või meditsiini valdkonnas, oskama väga hästi inglise keelt ning teiste keelte oskus tuleb samuti kasuks,» loetles Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras kõige olulisemaid kandideerimistingimusi.
Tema sõnul on tegemist esmakordse võimalusega. «Viimati otsis ESA uusi astronaute 11 aastat tagasi ning siis ei olnud Eesti veel ESA liige,» ütles Võõras.
Otsitakse kahte tüüpi astronaute: karjääriastronaute, kes võetakse ESAsse tööle ning neid, kes osalevad mitmel kauakestval missioonil – miks mitte ka Kuule ning kaugemalegi, ning projektiastronaute, kes moodustavad astronautide reservi ja saavad sobiva missiooni korral kutse minna ESAsse tööle, käia kosmoses ning täita näiteks konkreetne ülesanne maalähedasel orbiidil.
Karjääriastronaute valitakse kuni kuus ning projektiastronaute valitakse kuni 20.
Valituks osutunud läbivad aastaid kestva treeningprogrammi. «Kõik algab baastreeningust, kus õpitakse näiteks kosmosesüsteemide ja -masinate kohta, aga ka vene keelt ja ellujäämisoskusi. Sealhulgas ka kolmenädalane treening, mis tehakse koopas, et simuleerida astronaudi elukutse juurde käivat isolatsiooni. Meeskond peab koopas piiratud varustusega väga täpselt kõiki eeskirju silmas pidades täitma erinevaid teaduslikke ülesandeid,» rääkis Võõras.
Kui põhioskused on omandatud, keskendutakse juba konkreetsemate ülesannete täitmisele, näiteks sellele, kuidas kindlaid katseid kosmoses teha või kosmosejaama tehnikat hooldada.
/nginx/o/2021/03/31/13705995t1h8b1e.jpg)
EASi Eesti kosmosebüroo on Eesti kosmosevaldkonna ettevõtluse arendaja ning Eesti ja ESA vaheliste suhete hoidja. «Pakume Eesti ettevõtetele võimalust osaleda ESA hangetel ning täita tellimusi. Näiteks on kosmoseagentuuri usalduse võitnud meie IT ettevõtted. Proekspert arendab tehisintellekti kasutamist satelliitide eluea pikendamiseks ja Guardtime on loonud plokiahela rakenduse kosmoseandmete terviklikkuse tagamiseks,» ütles Võõras, kelle sõnul avab selline koostöö ettevõtetele uusi ärivõimalusi kõrgtehnoloogiat loovatel turgudel.
Lisaks ettevõtete toetamisele vahendab Eesti Kosmosebüroo ka ESA karjäärivõimalusi, nii stažeerimiseks kui ka töötamiseks. ESAs töötab praegu kümmekond eestlast, neist pooled stažööridena.
Euroopa kosmoseagentuur (ESA) loodi 1975. aastal, et kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmosesse tehtavad investeeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele. ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Sloveenia ja Läti on assotsieerunud liikmed. Eesti liitus ESAga aastal 2015.