N, 26.05.2022

Uuring ⟩ Kaugõpe mõjub kehvasti just vaesematele õpilastele

Indrek Ojamets
, toimetaja
Kaugõpe mõjub kehvasti just vaesematele õpilastele
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Õpilased on saadetud distantsõppele paljudes riikides üle kogu maailma. Pildil tühi klassiruum Saksamaal
Õpilased on saadetud distantsõppele paljudes riikides üle kogu maailma. Pildil tühi klassiruum Saksamaal Foto: wolfstone-photo via www.imago-images.de/imago images/Werner Schmitt
  • Kaugõpe on toonud õppeprogrammist kahe-kolmekuulise mahajäämuse
  • Mida kauem on koolimajad suletud, seda suuremaks käriseb ebavõrdsus
  • Suurimad kannatajad on kehvematest oludest pärit õpilased

Veebipõhine kaugõpe on võrreldes kontaktõppega põhjustanud õppetööst mahajäämist, selgus rahvusvahelisest uuringust. Kõige rohkem kannatavad just vaesematest peredest pärit lapsed.

Konsultatsioonifirma McKinsey sügisel maailma eri paigus läbi viidud uuringus paluti õpetajatel anda hinnang kaugõppe tõhususele skaalal 1–10. Uuringus osalenud enam kui 2500 õpetaja keskmine hinnang oli viis.

Ligi kolmandik õpetajatest leidis, et kaugõpe on klassiruumis toimuvale õppele mõistlik asendaja. Austraalia õpetajate hinnang kaugõppe efektiivsusele oli kõige kõrgem – 6,6 punkti. Seevastu Jaapani õpetajad hindasid efektiivust 3,3 punktiga kümnest.

Covid-19 tõttu veebipõhisele õppele üleminek tekitas õppimises teatavaid viivitusi kahe kuni kolme kuu jagu. USA õpetajad leidsid, et õpilased jäid novembriks plaanitud õppeplaanist maha keskmiselt 2,4 kuud. Suurbritannias oli mahajäämus umbes 2,8 kuud. Austraalias oli seis pisut parem, sealsed õpetajad hindasid, et mahajäämus on keskmiselt 1,6 kuud.

Uuringu ühe autori Emma Dorni sõnul vihjasid õpetajad igas uuritud riigis, et õpilased ei ole õppetööga sealmaal, kus tegelikult olema peaks. Dorn tõi välja, et pandeemia tõttu ei kannata õpilased ühtmoodi, vaid rohkem kannatavadki kehvemal majanduslikul järjel olevad õpilased.

Karm majanduslik reaalsus

Koolides, kus 80 protsenti või enam õpilasi on pärit leibkondadest, mis jäävad alla vaesuspiiri, oli õpilaste õppetööst mahajäämus umbes 2,5 kuud. Seevastu neis koolides, kus rohkem kui 80 protsenti õpilastest elab leibkondades, mis on ülalpool vaesuspiiri, on õpilased umbes 1,6 kuud õppetööst maas.

Jõukamad ja erakoolides käivad õpilased osalevad suurema tõenäosusega veebitundides ja on õppetööga järje peal, sest neil on olemas vajalik varustus, näiteks arvutid ja korralik internetiühendus.

Mida kauem on koolimajad õpilastele suletud, seda suuremaks kujuneb ebavõrdus. Isegi lühiajalised koolide sulgemised tekitavad hulga probleeme. Näiteks 2005. aastal suleti Pakistanis maavärina tõttu koolid 14 nädalaks, seetõttu jäid mõned õpilased õppetööst lausa aasta jagu maha.

Niipea kui koolid ja kogu majandus hakkab avanema, on oluline eesmärk õpilaste õpilünkade täitmine.

Uuring viidi läbi eelmise aasta 28. oktoobrist kuni 17. novembrini. Uuringus osales kokku 2559 õpetajat. Valimis olid õpetajad nii Austraaliast, Hiinast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Jaapanist, Suurbritanniast kui ka USAst. 

Märksõnad
Tagasi üles