Eestlaste kuukaamerad läbisid esimesed katsetused

Copy
Valmisid esimesed Kuule lendavate kaamerate prototüübid
Valmisid esimesed Kuule lendavate kaamerate prototüübid Foto: Crystalspace

Eesti ettevõttel Crystalspace valmisid esimesed prototüübid kaameratest, mis lähevad NASA juhitud programmi Artemis raames Kuule. Prototüübid läbisid edukalt esimesed katsetused ning saadeti NASA koostööpartnerile Maxar Technologies edasiseks testimiseks.

Kuigi arendustööd on siin üksjagu, on NASA missiooni osaliseks valimine pigem tunnustus Crystalspace’i kaamerate baasmudelitele, on Postimees varem kirjutanud.

Crystalspace asutaja ja tehnoloogiajuhi Jaan Viru sõnul sujus kaamerate prototüüpide tootmine hoolimata pingelisest graafikust siiski plaanipäraselt. «Meie koostööpartnerid on kõik teinud head tööd ja kaamerad läbisid Tartu observatooriumis esimesed katsetused, mis andsid meile sisendi kaamerate edasiseks täiendamiseks,» selgitas Viru.

Kaader katsetustest
Kaader katsetustest Foto: Crystalspace

Kaamerate prototüüp läbis katsed Tartu observatooriumi sertifitseeritud laboris, mis on mõeldud kosmoseinstrumentide katsetamiseks. «Kaameraid katsetati vaakumkambris, vibratsioonistendil ning testiti ka põrutuskindlust. Katsed on vajalikud selleks, et veenduda, et Kuule saadetavad kaamerad peaksid vastu ekstreemsetele tingimustele: kaamerate ülessaatmisega kaasnevatele vibratsioonidele ja temperatuurikõikumistele Kuu peal töötamisel,» selgitas dr Mihkel Pajusalu, Tartu observatooriumi kosmosetehnoloogia osakonna juhataja ja kosmosetehnoloogia kaasprofessor.

«Nüüd lähevad kaamerate esimesed mudelid katsetamiseks kosmosetööstusettevõttele Maxar Technologies, kes integreerib kaamerad robotkäe külge, mis hakkab Kuu peal pinnaseproove võtma. Järgmise sammuna tehakse kindlaks, et kõik süsteemid omavahel veatult töötaksid,» selgitas Viru.

Peatöövõtja Crystalspace arenduspartner Krakul disainis elektroonika ning arendas koostöös Tauriaga kaameratele vajaliku tarkvara. Krakuli juhi Jaan Hendrik Murumetsa sujus koostöö kõikide osapooltega hästi. «Ajakava oli tihe, kuid kuna me tundsime oma partnereid ning olime nendega varemgi erinevates projektides koostööd teinud, siis suutsime ühiselt graafikus püsida,» rääkis ta. Stereokaamerate mehaanika disainis Insero ja tootis Radius Machining. Elektroonikakomponendid toodeti Saaremaal Incapi tehases.

Tartu ülikooli hargettevõte Crystalspace kutsuti rahvusvahelisel hankel osalema 2019. aastal. 2020. aasta lõpus sõlmis Crystalspace lepingu tunnustatud kosmosetööstuse tehnoloogiaarendajaga Maxar Technologies stereokaamerate valmistamiseks NASA juhitud Kuu robotmissiooni jaoks, mis rajab teed inimeste minekule Kuule aastal 2024 ning esimese inimese Marsile saatmiseks aastal 2028.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles