5. märtsil on Vabal Akadeemial külas bioloog Toivo Maimets ja loengus tuleb juttu bioloogia teleoloogiast.
Otseülekanne algab kell 18.15.
Vaba Akadeemia loeng ⟩ Toivo Maimets: «Bioloogia teleoloogiast» (1)
«Teleoloogia on bioloogile nagu armuke: ei saa ilma temata elada, ent ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse.» Nii on öelnud eelmise sajandi geneetik ja füsioloog, üks neodarvinismi rajajatest J.B.S. Haldane (1892-1964).
Ehkki teleoloogia kui õpetuse arengu eesmärgipärasusest defineeris filosoof Christian Wolff alles 1728. aastal, ulatuvad selle juured Aristotelese põhjusteõpetuseni. Epigeneesi ja preformismi, mehhanitsismi ja reduktsionismi vaidluste kaudu, aga ka teismi/deismi ja ateismi vastandumiste kaudu on teleoloogia koha otsimine bioloogias kestnud tänaseni.
Bioloog ja filosoof Michael Ruse on jõudnud järeldusele, et just teleoloogia defineerib bioloogia erinevuse teistest teadustest. Kuna kõik elusobjektid on komplekssed, mittelineaarsed ja emergentsed, siis «on bioloogia teatud sügavas mõttes teleoloogiline.» (Ruse 2020).
SA Academia Artium Liberalium ehk Vaba Akadeemia on 2018. aasta alguses asutatud ühendus, mis koondab eesti haritlasi: teadlasi, mõtlejaid, intellektuaale ja õppijaid. Akadeemia eesmärgiks on luua tingimused renessansitüüpi haritlasringi tekkimiseks ja kujunemiseks kooskõlas vabade kunstide kontseptsiooniga. Akadeemia asutajateks on Marju Lepajõe, Mihhail Lotman, Ülar Ploom, Hardo Pajula ja Maria-Kristiina Lotman.