Teadlased soovitavad riigil puidupõletamiskurssi muuta

Raietööd. Foto: Sille Annuk / Tartu Postimees

• Teaduspõhisuse ellurakendamine on võti süsinikneutraalsuse saavutamiseks
• Teema vajab sisukat tegelemist ja EL liikmesriikide tuge
• Minevikus on tehtud olulisi vigu, mille parandamine on möödapääsmatu

Teadlased avaldasid täna oma seisukoha tööstuslikus mahus metsapuidu põletamise kohta. Postimees avaldab pöördumise peaministrile, valitsuse ja riigikogu liikmetele täies mahus.

«Süsinikneutraalsuse saavutamiseks on oluline teaduspõhiste meetmete kindlameelne ellurakendamine. Üks kaalukas küsimus on biomassi kasutamine taastuvenergeetikas, mille puhul on ilmnenud ulatuslikud negatiivsed kaasmõjud elurikkusele ja ka kliimaeesmärkide endi elluviimisele. Puidu põletamine on hetkel kõige levinum taastuvenergeetika vorm ning selle tegelik süsinikuheide ning mõju metsadele on teadlaste terava pilgu all.

Lähiajal on Euroopa Liidus plaanis üle vaadata taastuvenergia direktiiv ning küsimuse all on ka metsast pärit puidu käsitlemine ning säästlikkuse kriteeriumide täpsustamine. Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse värske aruanne, mis on sisendiks võimalikele muutustele, toob välja parandusvõimalusi kehtivate regulatsioonide raamides, ent sedastab ka selgesõnaliselt, et paljude kliima ja elurikkuse jaoks ohtlike stsenaariumide teostumist ei ole võimalik kehtivate regulatsioonidega ära hoida. Kehtivaid kriteeriume muutmata suureneb korraga nii kasvuhoonegaaside õhkupaiskamine kui ka surve metsa ökosüsteemidele. 

Suuremahulise puidupõletamise ohtudest kliima ja elurikkuse eesmärkidele rääkisid ka maailma riigijuhtide poole pöördunud 500 teadlast oma avalikus kirjas selle aasta 11. veebruaril. Nad kutsusid üles lõpetama seda soosivad otsesed ja kaudsed toetused. Euroopa Liit tervikuna aga vajab selle teemaga sisukalt tegelemiseks erinevate osapoolte, sealhulgas liikmesriikide selgesõnalist tuge. 

Seetõttu väljendame oma seisukohta, et metsapuidu tööstusliku põletamise soodustamine nii riiklike kui ka rahvusvaheliste toetuste, subsiidiumide ja süsinikukaubanduse reeglitega tuleb lõpetada. Eesti riik ja selle loodusvarasid haldavad riigiasutused peavad kaitsma elurikkust ja majandama säästlikult, pidades silmas EL-i ning rahvusvahelisi kliima- ja bioloogilise mitmekesisuse eesmärke. 

Allakirjutanutena tervitame asjakohaseid muutusi Eesti poliitilistes seisukohtades, mille üheks väljundiks on riigikogu keskkonnakomisjoni arvamus metsapuidu säästlikkuse käsitlemisest. See rõhub teaduspõhise lahenduse vajalikkusele ning avaldab toetust biomassi säästlikkuse kriteeriumide arutelu taastuvenergia direktiivi raames uuesti avada. 

Minevikus on tehtud metsade ja kliima seoste poliitilisel käsitlemisel olulisi vigu, mille parandamine on möödapääsmatu. Puidu põletamist soosivate regulatsioonide ümbervaatamine uute teadmiste valguses on kaalukas samm, mille astumine annaks kinnitust otsustajate tõsimeelsest pühendumisest kliima- ja elurikkuse eesmärkidele. Teadlastena hindaksime selliste keeruliste küsimuste sisulise lahendamise püüdlusi kõrgelt.»

Pöördumisele kirjutasid alla:

metsateadlane Raul Rosenvald, ökoloog Asko Lõhmus, taimeökoloog ja -ökofüsioloog Lea Hallik, taksonoom Urmas Kõljalg, ökoloog Virve Sõber, hariduspsühholoog Grete Arro, ökofüsioloog Ülo Niinemets, lihhenoloog Piret Lõhmus, füüsik Antti Tamm, ökoloog Meelis Pärtel, ökoloog Maarja Öpik, ökoloog Kalevi Kull, maastikuökoloog Anneli Palo, geograaf Jaan Pärn, botaanik Tiiu Kull, ökofüsioloog Ivika Ostonen-Märtin, füüsik Stefan Groote, mikroobiökoloog Reet Mändar, ökoloog Tiit Teder, geoinformatik Valentina Sagris, ökoloog Liina Remm, ökoloog Aveliina Helm, ökoloog Tsipe Aavik, maastikuökoloog ja keskkonnakaitsja Kalev Sepp, bioloog Urmas Tartes, ökoloog Riinu Rannap, brüoloog Kai Vellak, ökoloog Kadri Runnel, ökotehnoloog Kuno Kasak, taimeökoloog ja ökofüsioloog Lauri Laanisto, atmosfäärifüüsik Piia Post, loodusgeograafia doktorant Tauri Tampuu, maastikuökoloog Katrin Rosenvald, kultuuriteaduste professor Kristin Kuutma, arvutiteadlane Ardi Tampuu, metsakasvataja ja metsaökoloog Floor Vodde, keskkonnafüüsik Marko Kaasik, ehitus- ja keskkonnatehnik Jane Raamets, mükoloog Kadri Pärtel, antropoloog Aet Annist, keemik Aleksei Kuznetsov, ökoloog Katrin Heinsoo, mükoloog Heidi Tamm, loomaökoloog Elin Soomets, ökotehnoloog Margit Kõiv-Vainik, taimeökoloog Elle Roosaluste, ökoloog Jaanus Terasmaa, mullaökoloog Mari Ivask, loomaökoloog Mart Jüssi, rakendusbioloog Ivar Ojaste, geograafia ja keskkonnateaduse doktorant Mari Arold, ökoloog Toomas Esperk, botaanik ja evolutsionist Tõnu Ploompuu, mükoloog-geneetik Bellis Kullman, zooloog Maris Hindrikson, bioloog Sten Anslan, lihhenoloog Ave Suija, taimeökoloog Rein Kalamees, bioloog Krista Takkis, statistik Ants Kaasik, ökoloog Kersti Püssa, ökoloog Mari Lepik, geoloog Jüri Plado, ökoloog Mari Moora, ökofüsioloog Eele Õunapuu-Pikas, paleontoloog ja paleoökoloog Olev Vinn, maastikuökoloog ja loodusgeograaf Ülo Mander, ökoloog ja geoinformaatik Tõnu Oja, zooloog Marko Mägi, loomaökoloog Peeter Hõrak, lihhenoloog Inga Jüriado, ökoloog Kersti Riibak, zooloog Randel Kreitsberg, ökoloog Juhan Javois, geoloog Marko Kohv, entomoloog Marko Prous, ökoloog Martin Zobel, ökoloog Siim-Kaarel Sepp, ökoloog Kadri Koorem, ökoloog Inga Hiiesalu, zooloog Egle Tammeleht, ökoloog Martti Vasar, mikrobioloog Siiri Kõljalg, ökoloog Tuul Sepp, zooloogia kaasprofessor Harri Valdmann, taimeökoloogia vanemteadur Jesse M. Kalwij, paleontoloog Oive Tinn, geoloogia ja keskkonnaõpetuse emeriitprofessor Rein Einasto, taimeökoloogia kaasprofessor Tiina Elvisto, lihhenoloog Polina Degtjarenko, taimetervise õppetooli professor Eve Veromann, mükoloog Kadri Põldmaa.