/nginx/o/2021/02/02/13609061t1h8184.jpg)
Inimkonna ohjeldamatu kasvu tõttu viimastel aastakümnetel on pidanud loodus laastavat lõivu maksma, leiab ulatuslik ülevaade planeedi seisundi kohta.
Loodus maksab majanduskasvu eest hävitavat hinda (3)
Briti valitsuse 600-leheküljeline teadusmaterjali ülevaade toob esile bioloogilise mitmekesisuse ebakindla seisundi ning hoiatab, et ainult tohutu muutus selles, kuidas riigid majanduskasvu võimestavad, võib ära hoida katastroofilised mõjud loodusele ja inimkonnale.
Nõndanimetatud Dasgupta ülevaade, mille koostamise nimel tegutses Cambridge'i ülikooli majanduse emeriitprofessori Partha Dasgupta juhtimisel kahe aasta jooksul sadu maailma teadlasi, hoiatab, et kogu maailma toimetulek sõltub planeedi seisundist.
Kuigi üleilmne rikkus inimese kohta on viimase 30 aasta jooksul kahekordistunud, on looduskapitali hulk ehk mõõdetav kasu, mida looduselt saame, langenud 40 protsenti.
Ülevaade rõhutas, et looduse mitmekesisus on otseselt inimeste heaoluga seotud. Mõned liigid surevad välja ajaloolisest keskmisest tuhat korda kiiremini. «Kuigi inimkond on viimaste aastakümnete jooksul õitsenud, on õitsengu hind olnud loodusele hävitav.»
Looduse kaotamisest tulenevad katastroofid, kaasa arvatud Covid-19, võivad olla vaid jäämäe tipp, kui areng niimoodi edasi läheb.
«Me oleme loodusest täielikult sõltuvad. Kuid lõhume seda nii hullusti, et paljud looduslikud süsteemid on kokkuvarisemise ohus,» märkis ülevaate kirjutamises osalenud loodusteadlane David Attenborough.
Umbes neli kuni kuus triljonit dollarit kulub iga aasta selliste jätkusuutmatute majandustegevuste rahastamiseks nagu fossiilkütuse kasutamine ja kahjulikud põllumajandustehnikad. Samal ajal valitsused «suurendavad probleeme, makstes inimestele, kes kasutavad loodust ära, mitte ei kaitse seda».
Ülevaade kutsub üles majanduslikku edukust ümber sõnastama, et leida asendus traditsioonilisele SKT mudelile. Uue jätkusuutliku mudeli leidmine vajaks aga suurel määral ülemaailmset koostööd ja koordineerimist.
Kestliku tuleviku saavutamiseks tuleb muuta ülemaailmne energiasüsteem süsinikuvabaks.
Ülevaate järgi on Maa ressursside õigeks kasutamiseks vaja, et rikkamad riigid oma tarbimisharjumusi muudaksid ning et naistel oleks parem juurdepääs haridusele.
«Looduse ja loodusliku mitmekesisusega arvestamine kestlikus majanduses pole kunagi varem nii tähtis olnud. Kaks suurt probleemi, millega inimkond silmitsi seisab – kliimamuutus ja Covid – näitavad mõlemad, et majandus tuleb jätkusuutliku tuleviku nimel keskkonnaga kooskõlla viia,» teatas Southhamptoni ülikooli ökoloogiaprofessor Guy Poppy.
Muu hulgas hoiatab ülevaade bioloogilise mitmekesisuse vähenemise eest pinnases, mis tagab nii värske vee kui ka toitainete kasvu.
«Teadustöö näitab, et loodus kõigub noateral, tuleviku põlvkonnad hindavad meid selle järgi, kuidas me olukorrale vastame,» ütles Jennefer Morris, keskkonnaorganisatsiooni The Nature Conservancy juht.