Vaata, kes on esitatud 2021. aasta riigi teaduspreemiatele

Riigi teaduspreemiad 2010. aastal. Foto: Peeter Langovits

Riigi teaduspreemiate komisjon on kinnitanud ettepanekud 2021. aasta teaduspreemiate määramiseks.

Kahele preemiale pikaajalise tulemusliku teadus- ja arendustöö eest (elutööpreemia) on esitatud: Jaan Aarik, Talis Bachmann, Irina Belobrovtseva, Mihkel Kaljurand, Rein Laaneots, Viive Rosenberg, Jaan Sootak, Toomas Andreas Sulling, Jüri Talvet, Ene-Margit Tiit ja Asta Õim.

Preemiale vastava teadusala paradigmat ja maailmapilti mõjutava või uut teadusvaldkonda rajava teadusliku avastuse või olulise sotsiaal-majandusliku innovaatilise tooteni viinud teaduslikul avastusel põhineva leiutise või teadus- ja arendustöö eest on esitatud:

Arved Vain – Skeletilihase mehaanilise pinge transmissiooni nähtuse biomehaaniliste parameetrite määramise müomeetrilise tehnoloogia leiutamine ning seadmete arendamine.

Aastapreemiate määramiseks on esitatud kaheksas teadusvaldkonnas järgmised ettepanekud:

Täppisteadused

Arvi Freiberg (kollektiivi juht), Juha-Matti Linnanto ja Margus Rätsep – Klorofülli fotofüüsikat ja funktsionaalsust määravad vibroonsed vastastikmõjud;

Gert Hütsi, Martti Raidal ja Hardi Veermäe – Mustadest aukudest koosnev tumeaine;

Jaan Kalda – Juhumuutlikkus ja mastaabiinvariantsus looduses ja ühiskonnas;

Yury Orlovskiy, Alexander Vanetsev ja Ilmo Sildos – Nanoskaalas kuvamine, kuumutamine ja termomeetria biomeditsiinilisteks rakendusteks;

Keemia ja molekulaarbioloogia

Tuuli Käämbre – Metaboolse plastilisusega seotud mehhanismid vähirakkude mitokondrites;

Enn Lust ja Alar Jänes – Operando meetodite arendamine ja rakendamine poorsete Na-ioon patareide elektroodide ning muude poorsete materjalide ja ühikrakkude süvauuringuteks,

Kristiina Tambets, Siiri Rootsi, Lehti Saag, Anne-Mai Ilumäe ja Aivar Kriiska – Eesti alade elanikkonna kujunemisest kaasaegsete inimgenoomide ja vana DNA alusel soome-ugri kontekstis;

Tehnikateadused

Maarja Gossberg ja Jüri Krustok – Uute 2D ja 3D mitmikpooljuhtide optiline spektroskoopia;

Indrek Must – Looduskaaslejad pehmerobotid terviserakendustele;

Eduard Petlenkov, Juri Belikov ja Aleksei Tepljakov – Murrulistel tuletistel põhinevad meetodid juhtimisteoorias;

Jaan Raik – Usaldusväärsete ja turvaliste arvutisüsteemide projekteerimismeetodid ja arhitektuurid 2017–2020;

Dominique Unruh – Infoturve kvantarvutite ajastul;

Arstiteadus

Eero Vasar (kollektiivi juht), Mario Plaas, Mari-Anne Philips ja Liina Haring – Siirdeuuringud neuropsühhiaatrias: geneetiliselt muundatud katseloomadest skisofreeniaspektri häireteni inimestel;

Katrin Õunap – Uute haruldaste haiguste avastamine ja nende levimuse uurimine;

Geo- ja bioteadused

Aveliina Helm ja Tsipe Aavik – Maastikuskaalalised protsessid elurikkuse ja loodushüvede hoidmisel ning taastamisel;

Kaja Kasemets – Metalliliste nanoosakeste antimikroobsed omadused ja toksikoloogilised riskid;

Hannes Kollist ja Ebe Merilo – Taimed muutuvas kliimas: õhulõhed ja veekasutuse regulatsioon põua ja muutuva CO₂ tingimustes;

Jonne Kotta – Mereelustik kliimamuutuste tõmbetuultes;

Urmas Raudsepp – Läänemere seisundi kompleksne analüüs kasutades Copernicus Mereteenuste suurandmeid;

Põllumajandusteadused

Kaarel Adamberg – Tervist toetava toidu arendus seedetrakti mikrobioomi põhjal;

Eve Veromann – Innovaatilise RNAi tehnoloogia arendamine ja looduse hüvede rakendamine jätkusuutlikus põllumajanduses;

Sotsiaalteadused

Veronika Kalmus, Marju Lauristin, Anu Masso, Signe Opermann, Peeter Vihalemm ja Triin Vihalemm – Eesti ühiskonna transformatsioon: analüüs ja mõtestamine;

Merike Sisask – Vaimse tervise ja heaolu ning sellega seonduva riskikäitumise (eelkõige suitsiidikäitumise) sotsiaalsed mõjutegurid;

Karsten Staehr – Ülemaailmse finantskriisi makroökonoomika: taust, tagajärjed ja poliitikad;

Uku Vainik – Ülekaalu psühholoogia süstematiseerimine ja teooriate testimine;

Humanitaarteadused

Epp Annus – Sotskolonialismi filosoofilis-teoreetilise paradigma väljatöötamine, nõukogude ühiskondade ja kultuuride uuringud;

Siobhan Kattago – monograafia Encountering the Past within the Present: Modern Experiences of Time;

Timo Maran – monografia Mimicry and Meaning: Structure and Semiotics of Biological Mimicry; lühimonograafia Ecosemiotics. The Study of Signs in Changing Ecologies;

Kersti Markus – monograafia Visual Culture and Politics in the Baltic Sea Region, 1100–1250;

Marek Tamm – uurimistööd keskaja uuringute ja ajalooteooria valdkonnas;

Andreas Ventsel – Poliitikasemiootika ja infomõjutustegevuste semiootiline analüüs.