Moderna ja Pfizeri vaktsiinid – mis neil üldse vahet on?

Tänaseks on turule jõudnud kaks koroonaviiruse vaktsiini. Mis neil õigupoolest vahet on? Pilt on illustreeriv. Foto: JACK GUEZ/AFP/Scanpix

Mõlemad praegu Euroopa turule lubatud koroonaviiruse vaktsiinid põhinevad uudsel mRNA tehnoloogial ja sihivad viiruse pinnal olevaid ogavalku, kuid ometigi on neil ka väikeseid erinevusi.

Eile teatas Euroopa Komisjoni president, et siinsele turule on saanud müügiloa ravimitootja Moderna välja arendatud koroonaviiruse vaktsiin. Koos Pfizer-BioNTechi omaga on nüüd Euroopas kasutusel kaks vaktsiini, kuid mille poolest need üksteisest üldse erinevad?

Õigupoolest on need kaks vaktsiini väga sarnased. Nad mõlemad on üles ehitatud uudsel mRNA tehnoloogial ning on esimesed sellise lähenemisega vaktsiinid, mis üldse arendusprotsessid läbinud ja kasutusse jõudnud.

Et mõista, mida see tähendab, tuleb kõigepealt aru saada, kuidas vaktsiinid üldse töötavad. Kõige lihtsustatumalt öeldes treenivad vaktsiinid inimese immuunsüsteemi tootma antikehi erinevaid võõrkehi ära tundma ja neid hävitama. Klassikaliselt on selleks kasutatud nõrgestatud või inaktiveeritud viirusi, kuid selline vaktsiini tootmise viis võtab palju aega. Seetõttu kasutab suurem osa loodavatest vaktsiinidest immuniseerimise n-ö sihtmärgina koroonaviiruse osakese pinnast välja turritavaid nn ogavalke, mille järgi see viiruste grupp ka nime on saanud.

Arenduses on vaktsiine, mis viivad valgu otse inimese kehasse, või ka selliseid, mille puhul on valk lisatud teiste, inimesele ohutute viiruste pinnale, et siis selle abil immuunreaktsiooni ette kutsuda. mRNA vaktsiinide puhul kasutatakse ära hoopis inimese enda rakke, et ogavalk alles immuniseeritavas organismis toota. Ometigi on neil siiski ka mõningasi erinevusi.