GALERII ⟩ Selgusid tänavused parimad õpilasleiutajad

Täna autasustati Tallinnas PROTO avastustehases õpilasleiutajate riikliku konkursi parimaid. Riiklikud preemiad üle andnud haridus- ja teadusminister Jaak Aab tunnustas 35 õpilasleiutajat, kelle mõttelennu ja kätetöö tulemusena valmis 26 põnevat leiutist.

Eesti Teadusagentuuri tegevjuhi Karin Jaansoni sõnul on lapsed terased ümbritseva suhtes ja leidlikud muredele ning probleemidele lahenduste pakkumisel. 

«Selle aasta leiutuste seas on palju koroonaviirusega seotud leiutisi – desifintseerimisvõimalusi, maske, kindaid ja distantsihoidmise vahendeid. Kuid tähelepanu all on ka keskkonnaprobleemide, liiklusohtlike olukordade ning kooli ja õppimisega seotud teemad,» selgitas Jaanson. 

Tema sõnul saab selle aasta tööde puhul öelda, et saavutatud on konkursi laiem eesmärk – arendada noorte oskust märgata probleeme enda ümber ja neile lahendusi otsida. 

«Lisaks lastele väärivad kiitust ja tunnustust õpetajad ja lapsevanemad, kes noortele leiutajatele toeks on olnud. Edaspidi loodame konkursil näha ka rohkem huviringides sündinud leiutisi,» lausus Jaanson. 

Ühe meetri seelik ja UVC-karp

Haridus- ja teadusminister Jaak Aab (Keskerakond) nägi, et õpilaste mõtted pani lendama just igapäevaelu. «Noored märkavad meid ümbritsevaid probleeme, analüüsivad neid ja pakuvad välja lahendusi. On igati mõistetav, et tänavusele õpilasleiutajate konkursile on jätnud oma jälje koroonaviiruse levik,» rääkis Aab. 

Minister märkis, et vägagi päevakajaline on näiteks leiutis «Ühe meetri seelik», mida saab seljas reguleerida nii laiaks, et see hoiab kehast ühe meetri kaugusele – kui kõik seda seelikut kannavad, ongi inimestel kaks meetrit vahet ja nakkusoht minimeeritud. «Või väike kaasaskantav UVC-karp, milles on võimalik igal ajal ja kiiresti maski steriliseerida,» lisas Aab. 

Koroonakriisist ajendatuna on leiutanud õpilased veel vaimset tervist toetava telefoniäpi VAIB ning korrutusmängu, mis muudab distantsõppe meeleolukamaks. Kuid konkursitööde temaatika ei piirdu ainult koroonaga.

Anduriga sokid ja teised mugava elu leiutised

«Kurja viiruse kõrval on meie ümber ka palju muud,» tõdes Aab. Lisaks nägi minister, et õpilased muretsevad ohtlike olukordade pärast liikluses ja püüavad neid lahendada leiutades. Nii mõnegi leiutise juures paistab silma mure keskkonna pärast. 

Aab lisas, et tal on hea meel näha ka selliseid leiutisi, mille loojat on innustanud mugavus. «Kahtlemata lisaksid meie ellu mugavust mootoriga reguleeritav mikrofonistatiiv, puldiga tiiginiiduk või anduriga sokid lastele, kelle jalanumber muutub nii kiiresti, et nad ei suuda hinnata, kas jalanõu on suur, väike või täpselt paras.»

Õpilasleiutajate konkursiga on riik juba tosin aastat arendanud noorte loovust ja innovaatilist mõtlemist ning suunanud õppureid märkama enda ümber probleeme ja otsima neile lahendusi. «Leiutamine on esimene samm teel unistustest tegelikkuseni,» sõnas Aab. «Soovin meile kõigile rohkem unistusi ja pealehakkamist, et unistused ka teoks teha.»

Auhinnatud õpilasleiutajad

Konkursil osales 728 noort leiutajat 642 ideega. Osalejaid oli üle Eesti kokku 12 maakonnast ning 69 koolist, lasteaiast ja huvikoolist. Töid hindas ekspertidest koosnev komisjon, kuhu kuulus näiteks insenere, disainereid, leiutajaid, õpetajaid, patendiametnikke. 

6–7aastaste laste ja 1. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Ruudi Seppel Pärnu Vanalinna Põhikooli 3. klassist kahe leiutise eest: küülikukaka koguja kasutamiseks peenarde ökoväetamiseks ja anduriga sokk, mis aitab valida parajaid jalanõusid.

2. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Imre Kirikal Tallinna Saksa Gümnaasiumi 5. klassist pisiloomade puuri paigaldatava karvapüüdja leiutamise eest.

3. kooliastme kategoorias sai esimese preemia Vormsi Lasteaed-Põhikooli 8. klassi õpilane Marvin Palotu, kes leiutas viisi, kuidas teha Eesti vetes kasvavast rohevetikast nori lehti.           

Gümnaasiumi ja kutseõppeasutuse kategoorias said esimese preemia Henri Pihelgas ja Ats Oskar Laansalu Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 12. klassist. Nemad leiutasid turbamatid, mida saab kasutada nii vee- kui ka kuivast keskkonnast õlireostuse korjeks.  

Parima kooli preemia pälvis Märjamaa Gümnaasium.

Samuti said preemia esimese, teise ja kolmanda preemia saanud tööde juhendajad.

Lisaks andsid kokku 12 asutust ja organisatsiooni välja oma eriauhinna 18 tööle.

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur ning rahastab haridus- ja teadusministeerium.