Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud

Copy
Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud.
Eesti põhjapoolne ala on uute ortofotodega kaetud. Foto: Maa-amet

Maa-amet avaldas geoportaalis uued ortofotod, mis katavad üle poole Eestimaast, hõlmates suuremad asulad ja riigi territoorumi põhjapoolse osa – ortofotod on tehtud tänavuste kaardistuslendude aeropiltide alusel. 

Ortofotode lahutusvõime jääb vahemikku 10–25 sentimeetrit, tiheasustusaladel on see suurem ja hajaasustuses väiksem. Sellise lahutusvõime juures on ortofotolt lisaks hoonetele ja teedele eristatavad väiksemad rajad, aiad, okas- ja lehtpuud ja nii edasi.

Ortofotodega saab tutvuda maa-ameti kaardirakenduses. Need on saadaval ka avaandmetena.

10-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega asulad on Tallinn, Tartu, Pärnu, Abja-Paluoja, Antsla, Elva, Karksi-Nuia, Kilingi-Nõmme, Kuressaare, Lihula, Otepää, Põltsamaa, Põlva, Pärnu-Jaagupi, Räpina, Suure-Jaani, Tootsi, Tõrva, Valga, Viljandi, Võhma, Võru ning Ruhnu saar.

20-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega kevadine lehevaba lend katab Hiiumaad, Läänemaad, Raplamaad, läänepoolsed osa Järvamaast ja suuremat osa Harjumaast, lisaks Saaremaa rannikuala ning Loksa–Kunda–Sillamäe–Narva-Jõesuu ja Virtsu–Tõstamaa–Pärnu–Ikla vahelist rannikuala ning Muhu ja Kihnu saart.

25-sentimeetrise ruumilise lahutusvõimega suvine lend katab Ida-Virumaad, Lääne-Virumaad, põhjapoolset osa Jõgevamaast, idapoolset osa Järva- ja Harjumaast, lisaks Elva–Otepää–Antsla piirkonda kuni Eesti-Läti piirini.

Ortofotode puhul on tegu töödeldud aerofotodega, mis kajastavad looduses esinenud olukorda ülelennu hetkel. Ortofotode aluseks olevad aeropildid ja kõrgusandmed on kogutud spetsiaalsete kaardistuslendude käigus, mida tehakse igal aastal poole Eestimaa kaupa – kordamööda Eesti põhja- ja lõunapoolne osa. Suuremate asulate ortofotod uuendatakse igal aastal. Kaardistuslennud toimuvad ilusa ilmaga kevadel ja varasuvel, mil maa on vabanenud lumikattest ja taimestikuga veel katmata.

Tagasi üles