Eestis tähistatakse esimest korda põlislooduse nädalat

Foto: Aivar Ruukel

Loodusturismi ühingu eestvõttel tähistatakse Eestis esimest korda rahvusvahelist põlislooduse nädalat ning seoses sellega toimub oktoobri kolmandal nädalavahetusel kümneid matku ja eriüritusi meie põlislooduse tutvustamiseks.

«Põlisloodus on Eesti loodusturismi jaoks ülioluline väärtus,» ütles Eesti loodusturismi ühingu juhatuse liige Aivar Ruukel. «Suuresti põhineb Eesti kui turismisihtkoha kuvand just meie rikkalikul põlisloodusel. Meil on näidata palju sellist, mis mujal riikides on juba hävinud.»

Ruukeli sõnul vajab põlisloodus tutvustamist mitte ainult väliskülalistele, vaid ka meie oma Eesti inimestele. «On ju nii, et kui midagi hästi tunned, oskad seda ka kaitsta. Oleme harjunud sellega, et meil on palju põlisloodust ning võib-olla ei oska me ise alati seda hinnata ja väärtustada. Sellepärast kutsume inimesi osa saama mitmesugustest põlisloodust tutvustavatest sündmustest ja matkadest.»

Keskkonnaministeeriumi looduskaitse nõunik Hanno Zingel selgitas, et Eesti põliseimateks elupaikadeks on sood, mis hakkasid kujunema kohe pärast jääaja lõppu. «Ka ainsad meie päris omad ehk Eestis kujunenud liigid Saaremaa robirohi ja Eesti soojumikas on kujunenud just soodes,» ütles ta. «Põlisloodusest annavad aimu ka seal elutsevad sümbolliigid nagu hundid, ilvesed, karud ja kotkad. Kui mujal maailmas leiab neid liike eeskätt mäestikes, siis meie looduses on nende püsimisel ja levimisel võtmeroll just rabadel, millede saartel asuvad puutumatuimad metsaelupaigad.»

Põlislooduseks saab lugeda veel ka puhtaveelisi järvi, paisudest kammitsemata jõgesid, aga ka pärandniite. «Eesti on pindalalt küll maailma keskmine riik, kuid on seejuures suutnud säilitada kümnete tuhandete ruutkilomeetrite suurused loodusmaastikud rahvusparkides ja kaitsealadel. Meie Soomaa, Lahemaa, Alam-Pedja, Peipsiveere, Läänemaa Suursoo ja Alutaguse on siinse loodushoiu suur edulugu,» lisas Zingel.

Peeter Vissak, kes on samuti Eesti Loodusturismi juhatuse liige, lisas, et põlislooduse kategooriasse liigituvad ka merealad, eeskätt rannikud. «Eestis on mitmed märgilised kõnnumaa objektid või ilmingud seotud eluta loodusega, peamiselt endiste ja praeguste rannajoontega. Siia hulka kuuluvad Balti klint ja Lääne-Eesti klint sisemaast läänesaarte rannikuni. Samuti võime uhked olla Litoriinamere ja Antsülusjärve rannamoodustiste üle, milleks on nii endised rannaastangud kui rannikust kaugemale jäävad liivaluited,» sõnas ta. «Peame mõistma, et kui pärandkooslused võivad inimtegevuse tagajärjel minna ja tulla, siis hävitades geoloogilise põlislooduse komponendi, kaobki ta jäädavalt.»

Info põlislooduse nädala raames 17.-18. oktoobril kõikjal Eestis toimuvatest üritustest ja matkadest on koondamisel lehele loodusturism.com/polisloodus.