Katse lükkas ümber populaarse seletuse ühele füüsika suurele küsimusele

Füüsikud pole siiamaani kindlad, kuidas kvantoleku kollaps täpselt juhtub ja miks ei saa me kunagi vaadelda osakesi või ka näiteks kasse mitmes olekus korraga? Foto: Robert Couse-Baker/Flickr, CC BY-SA 2.0

Itaalias Gran Sasso Rahvuslaboris tehtud katse tulemus lükkas ümber Lajos Diósi ja Roger Penrose’i hüpoteesi, et just gravitatsioon keelab kurikuulsal Schrödingeri kassil olla elus ja surnud samal ajal.

Tänapäeva füüsika ütleb, et väikeste objektide maailm on palju veidram, kui meid ümbritsev «suur» maailm. Üks piltlikumaid näiteid on see, et aatomid ja teised väiksed osakesed võivad enne kui neid vaadeldakse asuda kvantteooria kohaselt mitmes olekus, näiteks kahes asukohas samal ajal.

Osakest vaadeldes ehk näiteks selle asukohta mõõtes kaob selline määramatus aga ära ning me näeme osakest ühes juhuslikus kohas, nagu polekski see enne mitmes kohas asunud. Sellist vaatlemisel juhtuvat osakese oleku muutust nimetatakse kvantoleku kollapsiks ehk kokkuvarisemiseks.

See tekitab küsimusi, kuidas see müstiline kollaps täpselt juhtub ja miks ei saa me kunagi vaadelda osakesi või ka näiteks kasse mitmes olekus korraga?