Digiinformatsioon võib paari sajandi pärast kaaluda pool Maad!

Kui füüsik Merlin Vopsonil on õigus, tähendab see, et infoühiskond tänasel kujul on määratud hukule. Foto: ATLAS Social Media/Flickr

Infohulga kasv viib digitaalse katastroofini, kus informatsiooni tootmiseks vajalik energia ületab inimkonna võimalusi. Ühe stsenaariumi järgi oleks 2245. aastaks informatsiooni mass võrdne poole Maa massiga, hoiatab värske teadusartikkel.

Ajakirjas AIP Advances ilmunud teoreetiline artikkel kasutab fundamentaalsest füüsikast tuntud kummalist seost informatsiooni ja energia vahel, et pöörata tähelepanu infoühiskonna plahvatuslikule arengule, mis võib tulevikus viia digitaalse katastroofini. Olge hoiatatud: järgnev tugineb keerulisele fundamentaalfüüsikale ja võib juhtme krussi ajada samamoodi nagu Christopher Nolani «Tenet», kuid kui füüsik Merlin Vopsonil on õigus, tähendab see, et infoühiskond tänasel kujul on määratud hukule.

Bitt biti haaval digitaalse katastroofi poole

Artiklis räägitakse bittidest, mis on väikseimad informatsiooniühikud, millest koosneb kogu digiinformatsioon. Üks bitt on teave, mis esitab ühe kahest võimalikust väärtusest, nt «0» või «1», «jah» või «ei». Tuginedes IBMi poolt välja käidud hinnangule, et tänapäeval toodetakse aastas ligi 7 sekstiljonit (7 x 10²¹) bitti, võrdleb artikli autor füüsikadoktor Merlin Vopson Portsmouthi ülikoolist erinevaid kasvutempo stsenaariume.

Kui võtta näiteks eelduseks, et kogu toodetud bittide arv suureneb iga aasta 20 protsendi võrra, võrduks kõigi inimkonna toodetud bittide arv juba 340 aasta pärast aatomite arvuga Maakeras ehk oleks 10⁵⁰. Kui aastane kasv oleks aga 50 protsenti, jõutakse selle piirini juba 150 aastaga.

Nii suurt infohulka pole Maal puhtfüüsiliselt võimalik salvestada. Samas, võttes arvesse sageli tsiteeritud numbrit, et 90 protsenti digitaalsest infost on toodetud viimase paari aasta jooksul, mis tähendab info kümnekordistumist selle perioodi vältel, ei kõla 20- või 50-protsendiline aastakasv võimatuna.