Mõttemängud: kuidas kahe vaagna kaugus inimesi taimetoitu sööma paneb

Cambridge'i ülikooli teadlaste uuring põhines kahe aasta vältel kogutud 105 000 eine andmetel. Foto: LIIS TREIMANN/EESTI MEEDIA/SCANPIX

Sel nädalal ajakirjas Nature Food avaldatud uuringust selgus, et kaugus taimetoidu ja liharoogade vahel Cambridge’i ülikooli sööklalettidel mõjutas tugevasti taimetoidu populaarsust, roogade järjekorra mõju oli aga ebakindel.

Peale tervisliku toitumise aspekti nähakse taimse toidu osakaalu suurendamist ühe võimalusena kaitsta keskkonda ja kliimat. Liha-, piima- ja munatööstused põhjustavad 58% protsenti toidutööstuse kasvuhoonegaasidest ning hõivavad 83% põllumaast, tootes seejuures ainult 18% toidu energiaväärtusest maailmas, vahendab Phys.org.

Tavapärasemad meetmed inimeste valikute taimsete valikute poole suunamiseks on lihatoodete kõrgem maksustamine või taimetoidu populariseerimine. Lisaks on olemas nn valiku arhitektuuri meede, mis sihib inimeste alateadvust. Näiteks arvati, et roogade järjekord sööklalettidel mõjutab alateadlikult nende populaarsust. Sellisel juhul peaks olema võimalik kasutada seda teadmist taimetoitluse propageerimiseks õppeasutustes ja mujal. Selline seos ei olnud aga piisavalt tõendatud.

Uues ulatuslikus töös uurisid teadlased roogade järjekorra mõju taimetoidu ostu populaarsusele kahe Cambridge’i ülikooli kolledži sööklates. Põhitulemusena tuli välja, et kui mõlemad toiduvalikud olid üksteisega lähestikku, siis toitude järjekord letil eelistusi ei mõjutanud. Samas oli suurt erinevust märgata, kui kaugus toidualuste vahel oli üle pooleteise meetri. Analüüs põhines kahe aasta vältel kogutud 105 000 eine andmetel.

Teadlased viisid läbi rea uuringuid

Algses uuringus vahetasid teadlased mõlemas kolledžis roogade järjekorda nii iga kuu kui ka iga nädala tagant tudengite eelistuste võrdlemiseks. Kolledžis A, kus kaugus taime- ja liharoogade vahel oli alla ühe meetri (85 sentimeetrit), ei sõltunud tudengite eelistused sellest, kas eespool olid liha- või juurviljaroad. Kolledžis B, kus toiduvalikud asusid üksteisest 1,81 meetri kaugusel, erinevus oli vägagi märgatav.

Kui roogade järjekorda vahetati kolledžis B nädalate kaupa, tõstis taimetoidu liharoogadest ettepoole asetamine taimse valiku populaarsust 25% protsendi võrra. Igakuiste järjekorra vahetuste puhul oli taimetoidu ostu populaarsuse tõus «taimetoit ees» kuudel 40% protsenti võrreldes «liha ees» kuudega.

Kauguse mõju kinnitamiseks viisid teadlased läbi lisauuringu, milles muutsid nad kauguse toitude vahel kolledžis B väikeseks (67 sentimeetrit). Tulemusena kadus eelnevalt kolledžis B märgatud seos järjekorra ja populaarsuse vahel. Mõnel juhul tekkis koguni vastupidine efekt: taimetoit asetati küll lihatoidust ettepoole, kuid vaid lühikese vahega, ning sellisel juhul taimetoidu populaarsus isegi vähenes. Sellist efekti märgati lõunasöökidel, kui roogade järjekorda muudeti iganädalaselt.

Seletusena kauguse mõjule pakuvad teadlased välja nn visuaalse efekti: kui esimese pilguga näevad inimesed isuäratavat taimetoitu ning liha pole nende vaateväljas, siis on nad nõus taimetoitu ostma. Kindlat psühholoogilist efekti statistilistest andmetest järeldada aga ei saa.

Kokkuvõttes ütlevad teadlased, et järjekorra mõju ei ole nii selge nagu varem arvatud ja võib väikese vahekauguse puhul olla isegi vastupidine. Seetõttu võivad taimse toidu osakaalu suurendamisel mõistlikumad olla teised meetmed nagu taimetoidu valiku suurendamine sööklates või lihakoguse vähendamine.