Koroonaviirus võib jääda lainetama aastani 2025

Ajakirjas Nature avaldatud põhjalik ülevaade tugineb paljude teadusrühmade tulemustele üle maailma. Foto: Gerd Altmann/Pixabay

Kui immuunsus koroonaviiruse suhtes kestab vähem kui aasta, võib oodata iga-aastaseid laineid vähemalt aastani 2025. Fakt on, et SARS-CoV-2 jääb meiega pikemaks ajaks. Teadlaste ennustused pandeemia edasise kulu kohta avaldati ajakirjas Nature.

Epidemioloogid kogu maailmas teevad lühi- ja pikaajalisi prognoose, et ühiskond oleks valmis SARS-CoV-2 levikuks ja võimalusel selle mõju leevendamiseks. Ehkki prognoosid ja ajagraafikud on mõneski erinevad, valitseb konsensus kahes asjas: COVID-19 on siin, et jääda ning tulevik sõltub paljudest tundmatutest, sealhulgas sellest, kas inimestel tekib viiruse suhtes püsiv immuunsus, kas hooajalisus mõjutab viiruse levikut ja mis kõige tähtsam – valitsuste ja üksikisikute tehtavatest valikutest. Kui immuunsus viiruse suhtes kestab vähem kui aasta, sarnaselt teiste tsirkuleerivate koroonaviirustega, võib oodata iga-aastasi laineid 2025. aastani ja sealt edasi.

Riikide otsused

Lähitulevik saab olema erinevates piirkondades erisuguse kuluga. Riikides, mis on saavutanud pärast erineva pikkusega „lukku panekuid“ madala juhtumite arvu ja nüüd leevendavad piiranguid, jälgides samas võimalikke ägenemisi, jääbki see arv madalaks. Riikides, kus valitsused lõpetasid piirangud enneaegselt või ei kasutanudki neid üleriigiliselt, jätkub uute juhtumite arvu kasv ja nad saavad olema silmitsi väga tõsiste probleemidega, näitavad prognoosid.

Inimeste käitumine

Inimeste käitumisel on oluline mõju pandeemia levikule. Esmaste tõendite põhjal võib väita, et isiklikud käitumismustrid, nagu kätepesu, sotsiaalne distantseerumine ja maskide kandmine, mis kujunesid välja rangete piirangute ajal, püsivad elanikkonnas edasi, aidates peatada nakkuse tõusulainet.

Inimeste käitumise muutumise alahindamise tõttu prognoosimudelites ei ole avanema hakanud riikides sellega kaasnenud nii suurt nakatumiste hulga suurenemist, kui mudelid ennustasid. Üks töörühm jõudis järeldusele, et kui 50–65% inimestest on jätkuvalt avalikus ruumis ettevaatlikud, võib sotsiaalse distantseerimise meetmete samm-sammult vähendamine iga 80 päeva tagant aidata vältida järgmise kahe aasta jooksul uusi nakkuse haripunkte.

Mis juhtub aastal 2021 ja hiljem?

Nüüdseks on selge, et erinevalt näiteks gripiviiruse hooajalisest levikust ei peata suvi SARS-CoV-2 levikut. Piirkondadesse, kus 2020. aasta teisel poolel läheb külmemaks, ennustavad eksperdid aga tõenäolist nakatumiste arvu suurenemist.

Pandeemia kulg järgmisel aastal ja edasi sõltub suuresti vaktsiini saabumisest ja sellest, kui kaua immuunsüsteem pärast vaktsineerimist või nakkusest paranemist uue nakatumise eest kaitseb. Tänaseks on teadmised immuunsuse kestvusest SARS-CoV-2 vastu vähesed.

Antikehade püsivusest on erinevaid andmeid ja oletusi, samas pole antikehade tootmine ainus immuunkaitse vorm; B- ja T-rakud kaitsevad ka edaspidiste viirusega kokkupuutumise korral, ent ka nende rollist SARS-CoV-2 nakkuses on seni vähe teada.

COVID-19 pandeemia eripäraks on asjaolu, et me teame sellest viirusest veel väga vähe ja niikaua, kui teadmisi napib, valitseb paljuski ebakindlus.

Ajakirjas Nature ilmunud artiklist tegi kokkuvõtte Urmas Siigur Tartu Ülikooli kliinilise meditsiini instituudist. TÜ meditsiiniteaduste valdkond vahendab uusimaid teateid viiruse kohta oma veebilehel «Tõenduspõhine info Covid-19 kohta».