/nginx/o/2020/07/14/13209573t1h63d4.jpg)
/nginx/o/2020/08/04/13251562t1he33a.jpg)
Uuringust selgus, et hiidpandade kaitsealadel elavate kiskjate elupaikade arv vähenes drastiliselt.
Hiidpandade väljasuremise peatamiseks on viimase 60 aasta jooksul kulutatud hiiglaslikke ressursse ning pandast on saanud Maailma Looduse Fondi sümbol. Hiinlaste jõupingutused kandsid lõpuks vilja 2016. aastal, kui hiidpandade staatus muutus «ohustatud» liigist «ohualtiks» liigiks.
Eile aga kirjutas ajakiri Nature Ecology & Evolution, et pandade kaitsealadel elavate kiskjate - leopardid, lumeleopardid, hundid ning punahundid - levikualad on vähenenud drastiliselt ning see on viinud huntide ja punahuntide funktsionaalse väljasuremiseni ehk nende võimetuseni täita enda rolli ökosüsteemis mitmel kaitsealal.
Teadlased analüüsisid 73 Hiina kaitsealalt aastatel 2008-2018 kogutud videosalvestisi (kokku 7830 loomi jälgivat kaamerat ja 1,69 miljonit kaamerapäeva videot) ning võrdlesid neid 1950. kuni 1970. aastate raportitega, kus kirjeldati kiskjate elupaiku.
Kokku on salvestiste pealt märgatud ainult nelja punahunti, 11 hunti, 45 leopardi ja 309 lumeleopardi! Vastavalt sellele, kus loomi märgati, selgus, et lumeleopardide levikualade arv vähenes 38 protsendi võrra, leopardide oma 81 protsendi võrra, huntide ja punahuntide vastavalt 77 ja 95 protsendi võrra.
Kuigi mõned loomad võisid kaameratele märkamata jääda, siis lubab suur andmehulk kindlalt järeldada ulatuslikku elupaikade arvu vähenemist ja loomade funktsionaalset väljasuremist kaitsealadel, kus neid pole leitud, märgivad teadlased.
Pandad kui looduskaitse indikaator
Hiidpandade levikuala kattub mitme teise Hiinas elava endeemiga ehk üksnes teatud piiratud alal elava liigiga. Seetõttu olid pandad valitud nn katuseliigiks ehk liigiks, kelle kaitsmine võib kaudselt avaldada positiivset mõju ka naaberliikide populatsioonile samas ökosüsteemis. Uuring aga näitas, et pandade päästmisele suunatud pingutused ei aidanud kaasa nelja uuritud kiskja arvukuse säilitamisele.
Kohalikud on intervjuudes teadlastele maininud, et suurim kahanemine toimus 1990. aastatel. Võimalike põhjustena toovad uurijad välja nii kiskjate kui ka saakloomade salaküttimise, haigused ja metsaraie. Viimane mängib eriti olulist rolli, sest kiskjad vajavad tunduvalt suuremat ala enda elutegevuseks kui pandad - see seletab pandade ebasobilikkust katuseliigi rolli.
Teadlaste sõnul peab bioloogilise mitmekesisuse tagamise plaanides arvestama mitme liigi, kaasaarvatud kiskjate vajadustega. Samuti on uuringu autorid toonud välja Hiina ambitsioonika plaani nimega Hiidpandade Rahvuslik Park. Programmi eesmärk on kaitsealade ühendamine ning salaküttimisega võitlemine ökosüsteemide terviklikkuse säilitamise nimel. Mõlemad eesmärgid avaldaksid positiivset mõju huntide, leopardide ja muude röövloomade arvukuse taastumisele, kuid sellele võib kuluda aastakümneid.