Vahekokkuvõte ⟩ Koroonavaktsiinide arenduses käib tihe konkurents, tulemused on lootustandvad

Koroonaviiruse arendamisel käib tihe võidujooks ning esimesed firmad on juba jõudnud kolmandasse ehk viimasesse kliiniliste uuringute faasi. Foto: Davor Puklavec/Pixsell/PA Images/Scanpix

Käimasolevate kliiniliste katsete tulemused annavad lootust, et vaktsiin valmib pigem varem kui hiljem ja et see annab Covid-19 vastu ka efektiivse kaitse ilma märkimisäärsete kõrvalmõjudeta.

Koroonaviiruse pandeemia on käivitanud maailma ajaloo kõige kiirema vaktsiinide valmistamise võidujooksu. Hetkel on 24 vaktsiinikandidaati jõudnud kliiniliste katsete faas, varasemates staadiumites on hetkel 140 võimalikku vaktsiini.

Hetkel on oma vaktsiiniuuringutega kõige kaugemale jõudnud Hiina firma Sinovac, kelle vaktsiin põhineb deaktiveeritud viiruseosakestel. Hetkel on nad sisenemas uuringute kolmandasse faasi (vt kõrvallugu) ning asuvad manustama vaktsiini Brasiilias. Teine edukam arendusgrupp on Oxfordi Ülikooli ja biomeditsiini firma AstraZeneca koostöö. Ka see grupp on oma testidega värskelt 3. faasi sisenenud. Suuremahulist uuringut viiakse läbi Lõuna-Aafrika Vabariigis ja Brasiilias. Esimesena inimkatseteni jõudnud USA biotehnoloogia firma Moderna on küll veel 2. faasis, aga nende loodav vaktsiin on esimene omalaadne, kuna põhineb deaktiveeritud viiruse asemel modifitseeritud info-RNA’l.

Tegu on ajaloolise võidujooksuga, kuna globaalne nõudlus vaktsiini väljatöötamise nimel on tohutu ning mõistagi ootab seda gruppi, kes lõpuks käiku mineva vaktsiini välja töötab, ka märkimisväärne majanduslik tulu. Kui tavaliselt valmivad vaktsiinid aastatega, siis antud juhul loodetakse jõuda päris algusest valmis ja turustatava vaktsiinini 12-18 kuuga.