Siber maadleb kliima soojenemisega

Euroopa Kosmoseagentuuri pilt 31. mail, millel on näha Siberi linna Norilskit. Foto: /AP/Scanpix Baltics

Siberis tõusis temperatuur tänavu talvel viimase 130 aasta kõrgeimale tasemele, kliima soojenemine on toonud piirkonnas kaasa tähelepanuväärsed muudatused eluslooduses, maastikupõlengud ja suurenenud jäätisemüügi. 

«See talv oli Siberis kõige kuumem alates andmete kogumise algusest 130 aasta eest,» ütles Vene ilmateenistuse Rosgidromet peameteoroloog Marina Makarova. 

Läinud kuul ilmusid kohalikus meedias fotod äärmiselt vara õitsema hakanud lilleväljadest. Jäätist on sel aastal müüdud keskmisest 30 protsenti enam. 

«Keskmised temperatuurid olid aastaaja normist kõrgemad kuni kuus kraadi Celsiuse järgi.» Aprillis kerkis mõnel päeval elavhõbedasammas enam kui 30 soojakraadini, ütles Makarova. 

Siberi idaosas on sadanud alla ka kolmandiku võrra rohkem sademeid, põhjustades üleujutusi iseäranis Tulunis ja selle lähiümbruses. 

Soojemate ilmade tõttu on kasvanud kahjurist Siberi kedriku populatsioon, mis tavaliselt toitub kevadel, suvel ja sügisel, mis on talve arvelt pikenenud. 

«Kogu oma pika karjääri jooksul pole ma näinud nii suuri ööliblikaid, kes kasvavad nii kiiresti,» sõnas liblikauurija Vladimir Soldatov, kes hoiatab kahjurite «traagiliste tagajärgede» eest Siberi metsadele. 

Puud kaotavad vastsetele oma okkad ning selle võrra suureneb ka metsatulekahjude oht. 

Kedrikud on oma tavapärasest elukohast liikunud 150 kilomeetrit põhja poole ning selle on tinginud kliima soojenemine, ütles Soldatov. 

Krasnojarski krais Siberi idaosas on tulnud kahjureid tõrjuda 120 000 puult, teatas piirkonna metsaamet. 

Jaanuarist mai keskpaigani hävitasid Siberis tulekahjud 4,8 miljonit hektarit maastikku, sealjuures 1,1 miljonit hektarit okasmetsa, selgus teisipäeval avaldatud keskkonnakaitseorganisatsiooni Greenpeace raportist. 

Kliimamuutus on toonud kaasa metsatulekahjude kahekordistumise kümne aasta jooksul, ütles Vjatšeslav Haruk Krasnojarski metsainstituudist. 

Metsade kahanemine tähendab, et suuremas koguses kasvuhoonegaasi pääseb atmosfääri, võimendades kliimasoojenemist. 

Aastatel 2000 kuni 2009 süttis Siberis keskmiselt aastas kolm miljonit hektarit metsa, 2010.-2019. aastani oli see näitaja kuus miljonit hektarit, ütles Haruk. Lähiaastatel tulekahjude ulatus kahe- või neljakordistub, ennustab ta.