Siberi kuumalaine ja sulaperioodi varajane algus Gröönimaal on murettekitavad arengud suve saabumisel Arktikasse, kinnitasid teadusuurijad reedel.
Siberi kuumalaine ja jääsulamine Gröönimaal teevad teadlastele muret (1)
Sulaperioodi algus Gröönimaal määratakse sellega, kui sulamine ulatub enam kui viie protsendini mandrijääst. Vastavalt Taani Metereoloogia Instituudile (DMI) registreeriti see tänavu 13. mail.
«See on peaaegu kaks nädalat liiga vara,» ütles DMI uurija Martin Stendel AFP-le, olles seda võrreldanud enam kui 40 eelneva aasta andmete järgi saadud mediaankuupäevaga.
Stendel ütles ka, et eelmisel aastal algas sulaperiood veelgi varem, juba 30. aprillil, aga sellegipoolest annab ka selle aasta varajane algus muretsemiseks põhjust.
Gröönima on liikumas ablatsiooniperioodi suunas, kui lumesadu enam ei tasakaalusta sulamisest tingitud jääkatte vähenemist.
DMI teadlane osutab ka Lääne-Siberi maikuu rekordilisele kuumalainele. Ehkki kuumalaineid esineb Arktikas järjest enam, ütles Stendel, et sellist kuumalainet ei ole vaatlused sellel aastaajal näidanud umbes viimase 60 aasta jooksul.
Siberil hästi silma peal hoida on tähtis, sest «seal on suured kasvuhoonegaasi kogused jää all kinni» ning vabanedes kiirendavad nad kliimamuutust veelgi, on Stendel mures.
Arktika alal on keskmised temperatuurid võrreldes 19. sajandi keskpaigaga tõusnud kaks kraadi Celsiuse järgi ehk peaaegu kaks korda enam, kui on üleilmne keskmine tõus.
Gröönima jääsulamine avaldab mõju maailma merevee tasemele. DMI andmeil on Gröönimaal sulanud jää mõjutanud merevee taseme tõusu ühe sentimeetri võrra alates 2002. aastast.
Eelretsenseeritavas ajakirjas The Cryosphere aprillis avaldatud raporti kohaselt andis Gröönima jääkadu eelmisel aastal 40 protsenti merevee taseme üldisest tõusust.