:format(webp)/nginx/o/2020/05/20/13111488t1h58d5.jpg)
Osa Antarktika poolsaarest muudab peatselt värvust seoses vohavatest vetikatest põhjustatud «rohelise lumega», mis võib üleilmse temperatuuritõusu korral veelgi enam levida, selgub kolmapäeval avaldatud uuringust.
Uuring: kliimamuutus muudab Antarktika roheliseks (6)
Kuigi Antarktikat peetakse tihti taimetuks, leidub seal erinevat tüüpi vetikaid, mis kasvavad lörtsise lume korral ja imavad õhust süsihappegaasi.
Cambridge'i ülikooli ja Briti Antarktika Vaatluse teadlased kombineerisid satelliitfotosid pinnavaatlustega, et teha kindlaks rohevetikate ulatus maailma kõige viljatumas maailmajaos.
Uurijad tuvastasid lumes enam kui 1600 rohevetikate eraldi kasvuala kogupindalaga 1,9 ruutkilomeetrit.
«Isegi kui see on üleilmses mõõtkavas vähene, on sellise biomassi olemasolu Antarktikas tähelepanuväärne,» ütles Cambridge'i taimeteadlane Matt Davey AFP-le.
«Paljud inimesed arvavad, et Antarktika on vaid lumi ja pingviinid. Tegelikult, kui ringi vaadata, on siin taimi küll.»
Vaatlustiim arvutas, et praegu absorbeerivad vetikad süsinikku määral, mis vastab 875 000 keskmisele autosõidule.
Nad leidsid ka, et enamik vetikalevist asub kuni viie kilomeetri kaugusel pingviinide asualast, sest linnusõnnik on suurepärane väetis.
Polaaralad soojenevad palju kiiremini kui planeedi ülejäänud alad. Vaatlustiim ennustab ka, et mõned Antarktika madalad kaldaalad jäävad peagi vetikateta, sest tulekul on lumeta suved.
«Kui Antarktika soojeneb jätkuvalt madalal paiknevate saarte kaupa, siis mingil ajal ei ole neil enam suvel lumikatet,» ütles Cambridge'i juhtiv autor ja uurija Andrew Gray, kes ühtaegu esindab Välispektroskoopia Keskust NERC Šotimaal Edinburghis.
«Teistpidi näeme me poolsaare põhjaosas mõnesid tõepoolest suuri vetikaalasid ja ilmselt need ainult suurenevad,» ütles Gray AFP-le. Tema sõnul tasakaalustavad kõrgematel aladel levivad vetikad ülekaalukalt nende vähenemise merepinnatasandil.
Kui rohkem vetikaid tähendab rohkem absorbeeritud CO2-e, siis avaldavad taimed väikest, kuid vastutoimivat mõju kohalikule albeedole ehk sellele, kui palju päikesesoojus maapinnalt tagasi peegeldub.
Kui valge lumi peegeldab tagasi 80 protsenti sellele langevast kiirgusest, siis «rohelise lume» juhul jääb see 45 protsendi kanti.
Teadlased leiavad siiski, et tõenäoliselt vähenev albeedo ilmselt ei mõjuta Antarktika kliimat märkimisväärselt.
«Tulevikus on rohkem seotud süsinikku, sest vetikate vohamiseks peab lumi olema lörtsisemas olekus. Usume, et sinna tuleb rohkem sobilikku elupaika ja üldisemalt rohkem süsiniku sidumist.»