Maa keskmine pinnatemperatuur on tõusnud ühe kraadi võrra Celsiuse järgi tööstuseelsest tasemest kõrgemaks. Sellest piisab, et võimendada tapvaid põudasid, kuumalaineid ja tõusvast merest paisutatud suuri torme.
2015. aasta Pariisi kliimaleppega on ligi 200 riiki lubanud, et globaalne soojenemine peab jääma tunduvalt alla kahe kraadi.
Kuid ÜRO Valitsustevaheline Kliimamuutuse Nõukogu (IPCC) määras hiljem, et 1,5 kraadi on palju ohutum temperatuuripiir.
Pandeemia on näidanud, kui raske on seda ambitsioonikamat eesmärki täita.
Emissiooni langus 7,6 protsendi võrra vastaks kõige halvemale piirangustsenaariumile 2020. aasta jaoks. Paraku aga on selline langus vajalik igal aastal terve kümnendi vältel, et kindlustada 1,5 kraadiga piirduv soojenemine – juhul, kui ei leita muid vahendeid süsiniku atmosfäärist eemaldamiseks.
«Pandeemia on näidanud nõudlust suure strukturaalse muutuse järele transpordis ja energiasüsteemides,» märgib Londoni Ülikooli kolledži klimatoloogiaprofessor Mark Maslin.
Mõned eksperdid on pakkunud, et pandeemia kiirendab seda üleminekut. Oslo Rahvusvahelise Kliimauuringute Keskuse direktor Glen Peters rääkis AFP-le, et fossiilkütused on saanud kriisis rohkem pihta kui taastuvenergia.
Ta leiab, et kui nii läheb, siis võime me COVID-ist välja tulla emissiooni langusega. Taastuvenergia peaks olema võimeline oma osa suurendama, tõrjudes välja kõige saastavamaid fossiilkütused, eriti söe.
Kuid kiirelt kogutud mitme triljoni dollarised päästepaketid, eriti USA-s ja Hiinas, millega püütakse uut suurt depressiooni ära hoida, annavad üleilmse rohemajanduse jaoks vastakaid signaale.
«On suur risk, et lühinägelikkus juhib valitsused suure pildi nägemiselt kõrvale ja raha pannakse tugevalt saastavatesse sektoritesse,» muretses Granthami Instituudi ja Londoni Kuningliku Kolledži uurija Joeri Rogelj.
Uuring näitab, et pandeemiavastased meetmed on erinevaid majandusharusid erinevalt mõjutanud.
7. aprillil, kui süsinikusaaste oli suurimas languses, näitas maismaatransport enam kui 40-protsendist emissiooni vähenemist, samas kui tööstuses langes see 25, elektritootmises 19 ja lennunduses kümme protsenti.
Autorid ütlevad, et CO2 ja teise potentsiaalse kasvuhoonegaasi metaani emissiooni arvutamine võtab tavaliselt aega kuu või kauem, aga uuringus kasutatud meetodid võiksid aidata kaasa otsuste vastuvõtmisele.
«Kui me näeksime poliitika mõju kuude, mitte aastate jooksul, siis saaksime ka poliitikat kiiremini puhastada,» ütles Glen Peters.