Koroonakriis on avanud ebatavalise akna elutähtsate süsteemide ümberkorralduseks, leidis pandeemia, majanduse ja rohepöörde mõjusid analüüsinud Postimehe ja Teaduste Akadeemia nõukoda. Uue tähelepanu all on Eesti energiajulgeolek, sest kriis näitas selgesti, et riikide esimene reaktsioon on tagasi pöörduda protektsionismi. Seekord osales ka TTÜ rektorikandidaat akadeemik Jarek Kurnitski. 

Kokkuvõte kõlanud mõtetest:

  • Koroonakriis on avanud ebatavalise akna elutähtsate süsteemide ümberkorralduseks. Üks ilmselge mure, mis tuleb lahendada, on kiire side igasse Eestimaa punkti. Rohkem tagaplaanile on jäänud küsimus, kuidas tuleme toime energia tootmise ja tarbimise vähenemisega muutunud tulevikus. 
  • Tarbijakäitumist saab eriti hästi suunata maksude struktuuri muutes. See on oluline nii nakkushaiguste tõrjumise, majanduse elavdamise kui ka rohepöörde jaoks. 
  • Energiatõhususe parandamise kohta on välja arvutatud, et Eesti suudaks kokku hoida umbes 70 protsenti soojusenergiat kõigis hoonetekategooriates ning 20 protsenti elektrienergiat, kui kõik terviklikult rekonstrueerida. Kui üle poole lõpptarbimisest on võimalik kokku hoida, siis loomulikult on sellel suur mõju mõtlemisele, kuidas energiatootmist ümber kujundada. 
  • Eesti on muutunud elektri importijaks ning vaja on kiireid lahendusi, kuidas ise taastuvenergiat toota. Näiteks tuleb kiirendada maal ja merel paiknevat tuuleparkide arendust ja nende juurde sobiliku energiasalvestuse komponendi, näiteks hüdropumpjaamade ehitust, et tuleksid investeeringud erasektorist. 
  • Korterelamute rekonstrueerimises on kümne aasta jooksul väga hästi selgeks õpitud, kuidas neid hooneid terviklikult korda teha. Nii euroraha kui ka kriisiabi on korterelamute rekonstrueerimiseks suunatud ligikaudu 100 miljonit, mis elavdab majandust tervikuna ja aitab nii kriisist väljuda. Korterelamute puhul on tõendatud, et kui antakse 30 protsenti riigitoetust, siis umbes 32 protsenti renoveerimise kogumaksumusest laekub eri maksude näol riigieelarvesse tagasi. Seega on see riigieelarves üsna neutraalne tegevus, kuid tuleb arvestada, et rahastamisotsuste, väljamaksete ja maksude laekumise vahel on ajalised viivitused.
  • Kui rääkida teistest hoonetest, siis keskvalitsuse ning kohaliku omavalitsuse hoonetega on päris hästi ning nende rekonstrueerimiseks on olemas meetmed ja võimalused. Kõige suuremad väljakutsed on väikeelamutes, mille rekonstrueerimiseks on toetused olemas, kuid tegevus ei ole kuigi aktiivne. Tervikliku rekonstrueerimise asemel tehakse väiksemaid renoveerimistöid.
  • Saab öelda, et riigimeetmetega ei ole vaja sekkuda selleks, et rekonstrueerimist alustataks, vaid just selleks, et seda tehtaks terviklikult, parandataks sisekliimat ja energiatõhusust. 
  • Koroonapandeemia vaates tuleb veelgi enam rõhutada sisekliima ja ventilatsiooni, sest viirusnakkused sõltuvad suures osas sellest, kas hoonetes on nõuetekohane ventilatsioon või ei ole. Seda nii koroonaviiruste kui ka gripi ja teiste külmetuste puhul. On avaldatud mitmeid teadustöid, mis näitavad, et superlevikud on tulnud restoranidest, bussidest, konverentsiruumidest, kus ventilatsioon on mitu korda väiksem kui kehtivad nõuded lubaksid. See tähendab, et viiruse teiseks laineks või uueks nakkushaiguse levikuks saab paremini valmis olla, kui ventilatsioonisüsteemid on korras. 
  • Energiajulgeolek on Eesti jaoks selge riskikoht. Tervisekriis näitas selgelt, et riikide esimene reaktsioon kriisis on iseendasse tõmbumine ja protektsionism. Kriisis riigid varustavad energiaga kõigepealt enda majandust, siis alles hakkavad kõrvale müüma. Meie jaoks on lisarisk idanaabri külje all olemine. Seetõttu on negatiivne, et Eesti energiaturul pole viimase kümne aasta jooksul olnud ühtegi suurt läbimurret. Põlevkivi on raskustes, aga pole lasknud ehitada ka ühtegi suurt tuuleparki. Riigi toetuste vastu ei suuda ükski erainvestor tulla tuulikuid ehitama. 
  • Ettevõtlusmaastikul on pilt praegu kirju. Osa firmasid on kriisist väljumas, sest piirid on osaliselt lahti ja kaubandus taastumas. Tööstuses ja ehituses kriisiks alles valmistutakse ning eriti ehitus näeb aasta teist poolt väga tumedates värvides. 
  • Suvel hakkab tööpuudus tõenäoliselt kasvama. On palju sektoreid, mis ootavad riigilt teise faasi toetusi. Praegu paraku valitsusel selget sõnumit ei ole, kas riik see aasta veel midagi planeerib või mis saab avalikust sektorist.
  • Just ehitussektori tööpuudust saaks leevendada, kui riik hakkaks suunamata meetmeid mitte-eluhoonete energiatõhususe parandamiseks, mida pole varem kunagi tehtud. 
  • Kõik rahvusvahelised tulevikuprognoosid on ikkagi enam-vähem maha joonistatud Hispaania gripist, ka ajaline kulg on sama. Toonane pandeemia näitas ka, et kui saame majanduse käima ning suudame meditsiinlise situatsiooni kontrolli all hoida, siis hakkab ka majandus rohkem kosuma. Oluline on, et uusi tagasilööke ei tuleks.
  • Rahvusvahelises võrdluses on Eesti nii nakatunute kui ka surmade arvu järgi samal tasemel Norra ja Soomega. 
  • Empiiriline tähelepanek, et paljudes riikides kipub nakatumiskõver minema platoo ehk R0=1 peale. Nii on USAs aprilli algusest ja Austraalias pärast seda, kui nende nakatumine 30 korda kukkus. Eestis eelmisel nädalal sai öelda, et diagnoosimine üldiselt langeb ning R0 oli selgelt alla ühe. Nüüd püsib nakatumiskõver madalal, aga see pole enam nii pidev. Saab järeldada, et ka eriolukorra lõppedes ei tohi end lõdvaks lasta.
  • Samal ajal kui koroonaviirusega seotud ravimi- ja vaktsiiniuuringuid tehakse kiirkorras, on katkestatud terve rida teisi kliinilisi uuringuid. Enamik neist on onkoloogias, kolmandik käsitlevad kesknärvisüsteeme. Negatiivne mõju teiste haiguste ravile, sest need uuringud on olnud staadiumis, kus saab lõplikult selgeks teiste ravimite perspektiiv. 

Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Maarja Kruusmaa, Jüri Allik, Eero Vasar, Jarek Kurnitski, TTÜ professor Jaan Kalda ja Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas.

Kommentaarid (1)
Copy