Postimehe ja akadeemikute nõukoda: kriisi ajal on hakatud avaldama küsitavat teadust (3)

Copy
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: JOHN MOORE/AFP/Scanpix

Koroonakriisist väljumise väljakutseid analüüsinud akadeemikud leidsid, et keerulisel ajal on mõned teadusliku publitseerimise sõelad hõredaks kulunud ning kuigi avaldatakse tohutus mahus artikleid, kipub sekka sattuma ka küsitava kvaliteediga uuringuid.

Lühikokkuvõte kõlanud tähelepanekutest:

  • Igas kriisist väljumise etapis on oluline diagnostiline efektiivsus, et uued haiguskolded võimalikult kiiresti selgeks teha.
  • Seniajani ei ole ühest arusaama, kui kauaks haiguse läbipõdenutel antikehad tekivad või kui efektiivsed need on.
  • Keerulisel ajal avaldatakse palju teadustöid, mis ei ole läbinud korrektset eelretsenseerimist või mille tulemusi ei ole adekvaatselt kontrollitud.
  • Kuigi inimesed on piirangutest väsinud, ei tohiks siiski liialt järsult kõike vabaks lasta. See, kas teine või kolmas laine tuleb, sõltub meist kõigist endist. Valvsust ei tohi kaotada.
  • Majandusele on väikegi lootusekiir Eesti, Läti ja Leedu piiride avamine, mis võiks natukenegi välisturismi taastada. Praegu paistavad aprillikuu välisturismi näitajad sarnased Nõukogude Liidu langemise aegsetega ehk siis ümmarguse nulliga.
  • Rahvusvaheliselt on taas tõusnud pinged USA ja Hiina vahel, üleilmne protektsionism kasvab. Selline vastasseis paneb keerulisse olukorda Euroopa, keda ühendab USAga välispoliitika, kuid kellele Hiina on samas ülioluline kaubanduspartner. Seejuures on WHO roll suurriikide vahelise võitluse tingimustes pisenenud.
  • Venemaal on hetkel uute juhtumite lisandumise ja suremuse näitajad kahtlaselt väikesed, mistõttu on alust arvata et need ei pruugi tegelikkust kuigi hästi kajastada.
  • Väga olulised tõotavad tulla Tallinnas ja Saaremaal läbi viidava antikehade uuringu tulemused, mille põhjal võiks saada ülevaate sellest, kui suur hulk rahvast on hetkel immuunsuse saavutanud ja kui palju on asümptomaatilisi juhtumeid.

Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Raivo Uibo, Urmas Varblane, Eero Vasar ja TTÜ professor Jaan Kalda.

Tagasi üles