Postimehe ja akadeemikute nõukoda: Eesti idufirmad võivad lasta kriisi raisku

Pilt on illustreeriv. Foto: JOE RAEDLE/AFP/Scanpix

Piirangute leevendamise ajal leiavad Eesti Teaduste Akadeemia liikmed, et Eesti start-up-kogukond on epideemia ja eriolukorra tingimustes olnud üllatavalt passiivne, silmatorkavaid uusi lahendusi ei ole seni välja ilmunud.

Lühikokkuvõte kõlanud mõtetest:

• Koroonakriis on ka inimõiguste kriis, kuid tundub, et kultuuriti suhtutakse sellesse väga erinevalt. Kuigi inimõigused on olulised ja peavad alles jääma, tuleb olla ka ettevaatlik absolutismi osas. Kõige tähtsam inimõigustest on ju õigus elule, selle tagamisel võib tekkida olukord, kus teised peavad taanduma.
• Viimasel ajal on ilmnenud järjest enam märke, et maailma majandusruumid pööravad aina protektsionistlikumaks. Eestile see hea märk ei ole.
• Globaalselt hakkab aina olulisemaks kujunema Hiina teise Siiditee initsiatiiv. Selle raames ehitatud raudteedel on 1 kg vedamise hind 24 senti, samas kui lennunduses kaubaveo hind Hiinast Euroopasse 10 dollari suurusjärgus. Lennureiside vähenemine on toonud kaasa tormilise reisilennukite ümberehitamise.
• Praegu Eestis tehtav juhuvalimiga uuring oleks pidanud algama kaks kuud tagasi. Praegusel juhul ei ole selle eesmärgid ega ka loodetav kasu päris selge. Asjal hakkaks mõtet olema siis, kui tehtaks mõnikümmend tuhat testi.
• Edukate haiguse haldajate seas kiputakse rääkima Aasia autokraatlikest riikidest, kuid meeles tuleks pidada ka põhjamaid.
• Kogu kriisi vältel on Eesti start-up-kogukond olnud väga vaikne, sealt ei ole midagi kuigi uut ja huvitavat välja tulnud. Näib, et kriisil võidakse lasta raisku minna.
• Kindlasti peaksid inimesed inimtihedates kohtades rohkem maske kandma.
• Elektritarbimise andmete põhjal saab kaudselt tuletada, et Eesti majandus on kukkunud 17 protsenti.

Nõukogul osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Lauri Mälksoo, Urmas Varblane, Eero Vasar, Maarja Kruusmaa, TTÜ füüsikaprofessor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud.