Kaks aastat hiljem: maailma suurim jäämägi on lõpuks lagunema hakanud

Jäämägi A68st eraldunus esimene suurem jäätükk. Foto: MODIS Land Rapid Response Team, NASA GSFC

2017. aasta juulis suure meediatähelepanu all Larsen C šelfijääst eraldunud jäämägi A68 on kogu selle aja tervena püsinud, kuid neljapäeval murdunud ruutkilomeetrite suurune tükk on märk sellest, et hiiglane hakkab lõpuks murenema.

Omal ajal, kui see Antarktika poolsaare šelfijääst lahti murdus, tõmbas ta üle maailma inimeste tähelepanu. Jääkihtides pidevalt edasi arenevat lõhet kajastas korduvalt ka Postimees ja kui see lõpuks ülejäänud jäämassist eraldus, kujunes sellest üks 2017. aasta loetumaid teadusuudiseid. Üle 6000 ruutkilomeetri (võrdluseks – Hiiumaa pindala jääb alla 1000 ruutkilomeetri) suurune jääkamakas jäi esialgu mitmeks kuuks merepõhjale karile kinni, kuid asus peagi triivima avamere poole.

Üllataval kombel on kogu see tohutu lahmakas tänaseni veel suuresti ühes tükis. Esimene märk eelseisvast murdumisest toimus läinud neljapäeval, kui sellest eraldus 175 ruutmeetri suurune tükk.

Nagu ütles A-68 arengut algusest peale jälginud Swansea Ülikooli professor Adrian Luckmann, võib see olla hiiglase lõpu algus, kirjutab BBC.

«Olen jätkuvalt hämmastunud, et miski, mis on nii õhuke ja habras suutis avamerel nii kaua püsida. Kahtlustan, et nüüd algab lõplik lagunemine, kuigi tekkivad fragmendid jäävad meiega aastateks,» ütles Luckmann.

Hetkel asub jäämägi Orkney saarte lähistel, hoovused veavad teda edasi Lõuna-Georgia ja Lõuna-Sandwitchi saarte suunas. Üsna kindel on, et vähemasti osa tema jäänustest kestavad veel 2020ndate keskelegi.