Postimehe ja akadeemikute nõukoda: kui riik sellest kriisist ei õpi, ei ole ta selleks võimelinegi

Veebisilla vahendusel kohtunud Eesti Teaduste Akadeemia liikmed ja Postimehe ajakirjanikud arutasid kriisist väljumise hetkeolukorda ja jõudsid järeldusele, et kuigi on aina enam positiivseid märke, ei tohi valvsust siiski kaotada.

 

Kokkuvõte kõlanud mõtetest:

• Juba kaks arendatavat vaktsiini on jõudnud testimiseni inimahvidel ja käimas on tohutu võidujooks. Tõlgendus: vaktsiinidega on seis nii hea, kui olla saab.
• Kriis on pannud proovile Eesti ja Soome vahelise erisuhte. Kuigi laevaomanikud ja sadamad on valmis tegema kõik endast sõltuva, on inimeste liikuma saamiseks vaja poliitilisi otsuseid, mis paistavad rasked tulema.
• Kuigi viiruse levik on ka Harjumaal langema hakanud, on uueks ohupiirkonnaks (R₀ ligikaudu 1) kujunemas Pärnumaa.
• Üldpildis paistab olukord olevat stabiilne, kuid nii madalate nakkusnumbrite juures võib statistika taanduda juhuslikule liikumisele. Selleks, et kogu pilt segi lüüa, piisaks praegu ühest nn supernakatajast.
• Tõenäoselt hakkab ka turism taastuma kõigepealt regionaalses plaanis ja kuna lennureis on kõige ohtlikum, võetakse esimesena ette lähiriigid, kuhu saab autoga reisida. Sellisestki turismist oleks väikeettevõtetele palju kasu.
• 2019. aastal ilmunud Global Health Security indeksi pingereas paigutus Läti 17., Eesti 29. ja Leedu 33. kohale, milles väljendub ka riikide praegune võimekus viirusega hakkama saada – Lätil olid viiruse vastu võitlemiseks objektiivselt paremad eeldused.
• IT-võimekuses oleme ennast üle hinnanud. Kodukontorite ja -õppe toimimisest on näha, et Eestil oleks hädasti vaja arendada IT-taristut, et võimaldada kvaliteetse interneti ligipääs kõikjale üle riigi. Kui me seda õppetundi ei suuda vastu võtta, ei ole me suutelised üldse millestki õppima.
• Erakordsetes oludes tulevad välja erakordsed inimesed, mistap tuleks kõrgemini hinnata inimesi nagu Saaremaa haigla juht Edward Laane.
• Tõelist selgust küsimuses, kas ka lapsed viirust levitavad, veel ei ole ja selles küsimuses tuleks pidada silmas Norra kogemust.
• Teadusuuringutest rääkides peaks lisaks asjade tõestatuse kohta küsimisele rääkima ka ettevaatusprintsiibist. Näiteks tuleks küsida tõendeid, et maskikandmine viiruse levikule mõju ei avalda.

Nõukoja kohtumisel osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Eero Vasar, Urmas Varblane ja Maarja Kruusmaa, TTÜ professor Jaan Kalda ja Tööandjat Keskliidu juht Arto Aas.