Koroonakriisist tuleb õppida, et teadus- ja meditsiinirahastuse otsuste tegemine üksnes nende teadusharude käegakatsutava tööstusliku väärtuse põhjal jätab kasutamata meie spetsialistide oskused ja teadmised, leidis Postimehe ja Teaduste Akadeemia nõukoda.

  • Avalikkuses on debatiks, kas ja mil määral muutub majanduse struktuur ning inimeste käitumine pärast koroonakriisi. Kas inimeste rännukihk vaibub, kui reisimine on ohtlikum? Kas füüsilised kontaktid võõraste vahel nagu käesurumised ja põsesuudlused kaovad? 
  • Harjumaal on uute diagnoosimiste arvud kriitilise piiri peal justkui noateral. Seal on praegu kõige rohkem uusi nakatumisi ning nakatumiskõvera võimalikku langust saab hakata kindlalt ütlema alles nädala pärast. 
  • Mujal Eestis on õnneks arvud languses, kuid terve kett on nii tugev kui selle kõige nõrgem lüli. 
  • Saarte liikumispiirangute leevendamisel olid valitsuse esimesed sammud liiga ettevaatlikud. Oleks võinud anda rohkem liikumislube, sest uute nakatumiste arv on vähene ning saarte majandusele on mobiilsuse taastumine väga vajalik.
  • Kuigi lastel ei löö haigus tugevalt välja, on uurigud näitanud, et nad levitavad sama hästi kui täiskasvanud. Senised erinevused tulenesid väikesest valimist.
  • Ettevõtluses tuleb rõhku panna firmadele, mis on suutelised tekitama ühenduvusi Eesti ja muu maailma vahel. Meie ekspordist oluline ja suure lisandväärtusega osa põhineb äril, kus on vaja saata inimesi teistesse riikidesse, näiteks moodulmajade ehitajad. 
  • Kui rahuajal on vaja teha investeeringuid kaitsetööstusesse, siis praegune kriis näitab selgelt meie meditsiini- ja teadusrahastuse nõrkust. Kui vaid riik suudaks õppida, et kõiki rahastusotsuseid ei saa teha sellel põhjal, milline on nende teadusharude otsene kasu tööstusele. 
  • Meil on olemas septsialiste olulistest valdkondadest, kelle tööst võib sõltuda ühiskonna ellujäämine. Läbimurre testides või vaktsiinis oleks kümnekordne Eesti Nokia, kuid sellised hüpped on võimalikud vaid kindla vundamendi toel.
  • Koroonakriis mõjub eriti valusalt niigi haavatavatele rühmadele: kes töötavad ebakindlatel töökohtadel, kes peavad hoolitsema oma pereliikmete eest või vanemaealised. Näiteks internetiühenduvus ja sidepidamisvahendid on Eestis ebavõrdselt jaotunud. Seetõttu peaks riik suunama meetmeid vaesemale ühiskonnakihile, mis kannatab kriisis rohkem kui jõukad.

Osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Jüri Allik, Urmas Varblane ja Eero Vasar, TTÜ professor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud.

Kommentaarid
Copy