Postimehe ja akadeemikute nõukoda: masu aja kärped maksavad praegu kätte

Pilt on illustreeriv. Foto: Madis Veltman / Postimees

Eesti ja Euroopa koroonaviirusest väljumise võimalusi arutanud Postimehe ja Eesti Teaduste Akadeemia nõukoda leidis, et Eesti riik on muu maailmaga võrreldes suhteliselt hästi hakkama saanud, eriti raske on olukord finantskriisi järel tervishoiusüsteemi enim kärpinud riikides.

Lühikokkuvõte kõlanud mõtetest:

• Käesolev kriis näib olevat nagu iseseisva Eesti riigi toimimise lakmuspaber ning kui vaadata globaalset pilti, siis üldiselt on Eesti saanud hakkama hästi. Enne pole me läbi teinud kriisi, mis hõlmaks niimoodi kõiki ühiskonna kihte. Üldiselt on riigiaparaat olnud suhteliselt paindlik ja kaasav, kuigi arenguruumi muidugi on.
• Riik peab hakkama tõsisemalt suhtuma erinevate kriiside ennetusse.
• Olukorras, kus riigid üle Euroopa hakkavad kriisist väljumist planeerima, tõuseb väga oluliseks selle koordineerimine, et hoida ära soovimatuid haiguse siirdeid.
• Kui vaadata praegu Euroopat, siis saavad viirusega paremini hakkama riigid, kes hoidsid finantskriisi järel oma tervishoiusüsteemi kärped minimaalsena ning olukord on eriti raske riikides, kus kärped olid eriti suured.
• Esimeste piirangute leevendamise katsetega saaks peale hakata kas piirkondade (nt teatud piirkonnad n-ö vabaks lasta), demograafiliste rühmade (nt noortel inimestel piiranguid vähendada) või tegevusvaldkondade (valida välja teatud olulisemad sektorid) põhiselt.
• Inimeste liikumist jälgivad mobiilirakendused on Aasias hästi toiminud ja enne nende täielikku mahakandmist tasuks nende võimalused ka Euroopas ikkagi läbi kaaluda.
• Hetkel on tekkimas oht, et koroona varjus jääb soiku teiste haiguste vastu vaktsineerimine.
• Üks osa väljumisstrateegiast saab paratamatult olema maskide kandmine.

Videokohtumisel osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Tiina Randma-Liiv, Tiit Tammaru, Eero Vasar, Urmas Varblane, TTÜ professor Jaan Kalda ja Postimehe ajakirjanikud.