Kriisiolukorda analüüsinud Postimehe ja Eesti Teaduste Akadeemia ühine nõukoda leidis, et majanduskriisi ületamiseks käiku lastud riigitoetustega kaasneb oht hakata vee peal hoidma firmasid, kelle ärimudel ei olnudki jätkusuutlik.
Postimehe ja akadeemikute nõukoda: abipakettidega ei tohi jätkusuumatuid firmasid elus hoida (4)
Lühikokkuvõte mõtetest:
- Küsitluste kohaselt tunneb 70% ettevõtetest juba kriisi mõju, 45% peab kriisi jätkudes vastu vaid kaks kuud. Tööandjatele oleks hädasti vaja mingitki positiivset sõnumit ja kasvõi esmastki väljumisplaani. Majanduslikult raskel ajal oleks riigil mõistlik investeerida.
- Võimalikult kiiresti tuleb taastada tööjõu vaba liikumine.
- Kuigi võib näida, et kliimateema on tagaplaanile vajunud, siis ei ole seegi probleem kuhugi kadunud ja kui Eesti tahab saada tulevatest Euroopa abipakettidest raha, võib olla üsna kindel, et needki on kliimaga seotud.
- Teiste seas on tagaplaanile jäänud Eesti puitmajade tööstus, mis on praegu tõsises surmahaardes.
- Ettevõtete toetamise käigus tekib oht, et hakatakse vee peal hoidma firmasid, kelle ärimudel ei olnudki kestlik. Näiteks ärikinnisvara – pidev kaubanduskeskuste ehitamine ei olnud kindlasti jätkusuutlik, samuti on turismi loodav lisandväärtus väga madal.
- Kui hakata piiranguid lõdvendama, tuleb sellega olla äärmiselt ettevaatlik, et inimestes ei tekiks võimalike hilisemate karmistamistega trotsi kogu olukorra vastu. Piirangute leevendamise katsetega võiks alustada mõnes väiksemas haldusüksuses.
- Äärmiselt oluline on inimese reaalajas testimine.
- Üldiselt ei ole Eesti teiste riikidega võrreldes sugugi halvasti hakkama saanud.
- Maskide kandmine nakkavuskordaja allaviimiseks ei ole küll imerohi, aga nende mõistlik kasutamine aitab siiski viiruse levikut vähendada ja see võiks olla osa väljumisstrateegiast.
Nõukojas osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Eero Vasar, Urmas Varblane, Tiit Tammaru ja Maarja Kruusmaa, TTÜ professor Jaan Kalda, tööandjate keskliidu juht Arto Aas ja Postimehe ajakirjanikud.