Postimehe ja akadeemikute nõukoda: Ida-Virumaa võib osutuda järgmiseks Saaremaaks

Koroonaviirus Saaremaal.mp4 Foto: Pilt videost

Esmaspäeval (06.04) kuuendat korda kogunenud ja eriolukorra kulgu arutanud Postimehe ja Eesti Teaduste Akadeemia nõukoda tõdes, et modelleerimisel tasuks Saaremaad ja ülejäänud Eestit eraldi käsitleda. Järgmise olulise valupunktina tuleks silmas pidada aga Ida-Virumaad.

Lühikene kokkuvõte jututeemadest:

• Veel ei ole teada, kas nakatumine tuleb lainetena ja kui jah, siis milliste mahtudega see lainetus on. Piirangute leevendamine ei ole veel käes, ka mitte Kagu-Aasias. Singapuris ja Jaapanis on nakatumine uuesti tõusma hakanud. Nende kogemuse põhjalt aga saame teha prognoose Euroopas. 
• Analüüsi huvides tasuks eristada Saaremaad ja ülejäänud Eestit, sest ligi pooled patsientidest on Saaremaalt, kus seal elab aga vaid 2,5 protsenti elanikkonnast. Selle ühe piirkonna liig suur mõju võib hakata kogurahvastiku mudelist saadavat pilti hägustama.
• Võimalusel korral tasuks Saaremaa põhjal uurida, milline on olnud nakatumine perekondades. Peaks välja selgitama, kui palju on inimesi, kellel on olnud lähikontakt on nakatunud inimesega, aga ise on testitud ja terve.
• Eriolukorra reeglite puhul on oluline ka rakendamisviis. Näiteks annavad poed välja sõnumit, et inimesed ei teeks korraga liialt suuri sisseoste, kuna toit otsa ei saa, Selline sõnum võib aga tekitada olukorra, kus käiakse ühe-kahe saiakese järel, mis on praegu selgelt ohu suurendamine. Sõnumiks peaks olema, et ostke korraga suurem varu, siis ei pea nii palju poes käima. Riik peaks võtma koordineeriva rolli ja sõnumid läbi mõtlema.
• Poodide lahtioleku aegade vähendamine toob rohkem kahju kui kasu. Samuti on lubamatu, et Elron on praegusel ajal asendanud rongisõite bussireisidega. 
• Hetkel on eriti oluline pidada silmas Ida-Virumaad, mille nakkusarvud püsivad praegu küll madalad, kuid mudeli kohaselt võib olla üsna kindel, et seal seisab lähiajal ees suur nakatumiste kasv. 
• Täielik masstestimine ei ole jätkuvalt põhjendatud. Küll aga oleks kasu juhuvalimiga testimisest. Kui selle käigus tehtaks ka antikehade teste, saaks teadlased lõpuks ülevaate, kui palju on populatsioonis haiguse läbi põdenuid ning asuda mõtlema ka väljumisstrateegiale. Ilma sellise uuringuta ei oleks see võimalik.
• Koolide avamine peaks olema viimane piirang, mida lõdvendada, sest laste kaudu levivad viirused hästi. See on garanteeritud viiruse koju toomine.

Nõukoja koosolekul osalesid akadeemikud Tarmo Soomere, Maarja Kruusmaa, Tiit Tammaru, Urmas Varblane ja Eero Vasar, TÜ professor Krista Fischer, TTÜ professor Jaan Kalda ja ning Postimehe ajakirjanikud.