Lahkus Eesti arvutiteaduse üks alusepanijatest akadeemik Enn Tõugu

Enn Tõugu Foto: Madis Sinivee / Postimees / Scanpix

30. märtsil lahkus meie hulgast pärast pikaajalist haigust Eesti Teaduste Akadeemia liige, Eesti arvutiteaduse suurkuju Enn Tõugu, teatas Eesti Teaduste Akadeemia.

Enn Tõugu sündis 1935. aastal Tallinnas. Ta saadeti 14. juunil 1941. aastal koos perega Siberisse, kus oli kuni 1946. aastani Uržumi lähedal Kirovi oblastis asumisel. Kuna Siberis suri tema ema ja hukati isa, asus 1946. aastal Eestisse naastes elama tädi juurde Haabersti külla. Põhihariduse sai ta Haabersti 7-klassilisest koolist. Aastal 1953 lõpetas Tallinna 20. Keskkooli ja aastal 1958 Tallinna Polütehnilise Instituudi masinaehituse erialal.

Tänu akadeemik Aleksander Voldekile läks Enn Tõugu end täiendama Leningradi Polütehnilisse Instituuti. Ta lõpetas Leningradi instituudis arvutustehnika erialal 1961 ja aastal 1965 kaitses Valgevene NSV Teaduste Akadeemia juures kandidaadiväitekirja «Tehnoloogiaelementide arvutamise meetodid elektronarvutiga» ja 1973 Leningradi Elektrotehnika Instituudi juures doktoriväitekirja «Arvutusmudelite rakendamine masinprojekteerimise tarkvaras».

Enn Tõugut loetakse eesti arvutiteaduse alusepanijaks. Aastast 1976 oli Enn Tõugu seotud Küberneetika Instituudiga, tema põhilisteks uurimisvaldkondadeks olid sünteesprogrammeerimine, deklaratiivsed keeled ja tehisintellekt. Teaduste akadeemia liikmeks valiti Enn Tõugu 1981. aastal informaatika alal. 1985–1991 oli ta teaduste akadeemia informaatika ja tehnikateaduste osakonna akadeemiksekretär. 1992–2000 oli Enn Tõugu Rootsi Kuningliku Tehnikaülikooli tarkvaratehnika professor, seejärel Estonian Business School’i professor ning 2008. aastast Kollektiivse Küberkaitse Kompetentsikeskuse teadur-nõunik. Aastatel 1967 ja 1987 tunnustati Tõugu teadustööd riiklike preemiatega.

Tõugu oli kõrvuti teadustööga väga aktiivne ka Eesti ühiskondlikus ja poliitilises elus. Aastatel 1989-1991 oli ta NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi saadik. Koos teiste eestlastest saadikutega oli Tõugu üks Molotov-Ribbentropi Pakti salaprotokollide tühistamise ja hukkamõistmise eestvedajaid. Aastal 1996 kandideeris Enn Tõugu valimiskogus Eesti Vabariigi presidendiks. 2001. aastal omistati talle Valgetähe III klassi teenetemärk. Lisaks kirjutas Tõugu ka mitmeid arvamuslugusid, millest paljud avaldati ka Postimehe veergudel ning oli ka mitme koguteose autor, millest viimane oli 2018. aasta ilmunud «Arvutid, küberruum ja tehismõistus».