Postimehe ja akadeemikute nõukoda: ilma võõrtööjõuta tabab põllumajandust tõsine löök

Piirikontroll Eesti-Läti piiril. Foto: Marko Saarm / Sakala

Esmaspäeval (23.03) teist korda videosilla vahendusel kogunenud Postimehe ja Teaduste Akadeemia nõukoja kohtumisel oli jätkuvalt teemaks, kuidas koroonapandeemia oludes võimalikult kiiresti efektiivseid vastumeetmeid saavutada.

Lühikokkuvõte kajanud mõtetest:

• Tasub jälgida, mida viirus Aafrikas teeb, kuna sealse populatsiooni seas on täheldatud viiruse toimes keskse aine ACE2 inhibiitorite väiksemat vererõhku langetavat toimet. Kui viiruse mõju Aafrikas erineb mujal täheldatust, võib see pakkuda väärtuslikke vihjeid ravimite ja vaktsiinide arendamiseks.
• Oluline on mõista ka haiguse levimise kultuurilist ja sotsiaalset konteksti ning kellegi süüdistamine ei too midagi head kaasa.
• Kuigi mitmel pool potentsiaalse ravimina välja toodud plakvenüül on vähemasti praeguste märkide kohaselt väga lootustandev, ei tasu siiski ennatlikult hõisata. Samas ei tasu langeda ka koomasse, vaid pigem targu ja rahulikult edasi toimetada.
• Praegu kasutatavad testid ei ole täiuslikud ning on esitatud kõhklusi, et neist on tõesed vaid 60-70 protsenti. Lollikindla vastuse saamiseks on olemas ka täiendavaid antikehadel põhinevaid teste, mida Euroopas aga ei kasutata
• Nagu rõhutati eelminegi kord – kaupade vaba liikumine on elutähtis. Tänapäeval populaarne e-kaubanduski on lõppude lõpuks füüsiline asjade liigutamine ja kui seda ei suudeta säilitada, kukub kõik kokku.
• Hiina kriisist tulenenud tarneraskused on praeguseks üle elatud, kuid nüüd tuleb silmitsi seista Euroopast tulenevatega.
• Majandus suudab kriisi üle elada 2-3 kuud, pärast mida ressursid ammenduvad ja suve alguses võib minna juba oluliselt keerulisemaks.
• Inimeste liikumine: põllumajandussektor kasutab palju välistööjõudu ilma milleta võib sisuliselt terve aasta vahele jääda, mistõttu tabaks järgmine aasta firmasid ja toidulette tõsine löök.
• Kui mobiilpositsioneerimiseks ei ole värskeid andmeid võimalik kasutada, võimaldavad olemasolevad (ja vanemad) andmed siiski teatud analüüse teha, samuti inimeste liikumise hindamisel tasuks vaadata kommunaalteenuste nagu vee ja elektri kasutuse muutust või satelliidipõhiseid meetodeid. Väärtuslikku infot võib saada kasvõi sotsiaalmeediasse postitatud meta-andmete analüüsist.

Nõukoja koosolemisel osalesid: akadeemikud Tarmo Soomere, Urmas Varblane, Eero Vasar ja Tiit Tammaru ja Maarja Kruusmaa, professor Jaan Kalda, Tööandjate Keskliidu juht Arto Aas ning Postimehe ajakirjanikud.