Sotsiaalmeedia-uuring paljastas hulga alkoholilembeseid linnuliike

Hallvares. Foto: Peeter Langovits / Postimees / Scanpix

Sarnaselt inimestele ei ole alkoholi tarbimine võõras ka lindudele – näiteks koduaias võib käärinud viljadest joobes ja kummaliselt käituvaid linde kohata sügisel. Teaduslikke ülevaateid on aga lindude alkoholilembuse kohta vaid kaheksa, mis ei ole kindlasti piisav järelduste tegemiseks, kirjutab linnuökoloog  Marko Mägi portaalis linnuvaatleja.ee.

Eestis kohatavatest lindudest on joovet tuvastatud kuldnokal (Sturnus vulgaris), siidisabal (Bombycilla garrulus), leevikesel (Pyrrhula pyrrhula), rohevindil (Carduelis chloris) ja männileevikesel (Pinicola enucleator). Alkohol pärsib linnu reaktsioone, mistõttu halveneb lennu- ja orienteerumisvõime (joobes linnul on oht autode või ehitistega kokku põrgata suurem, ta on kerge saak kiskjale), muutub laul ja käitumine partneri võrgutamisel, liigne kogus alkoholi põhjustab mürgistussurma. Kummaliselt käituvad linnud jäävad kergesti silma ja pälvivad aeg-ajalt koguni meedia tähelepanu: Uus-Meremaa 2018. aasta linnuks valiti käärinud marjade söömisest purju jäänud uusmeremaa tuvi (Hemiphaga novaeseelandiae).

Kui alkoholil on ilmne negatiivne mõju, siis miks linnud seda ei väldi? Põhjus võib olla etanoolis sisalduvas süsivesikutest ligikaudu kaks korda rohkemas energias, mistõttu on teatud kogus käärinud vilju väärtuslik ressurss. Sarnaselt inimestele on aga ka lindudel mõistliku alkoholikoguse tarbimise tajumisega probleeme.

Senistele üksikutele teaduslikele faktidele pakub olulist täiendust sotsiaalmeedia. Teadlased leidsid lindude alkoholi tarbimisest internetist 179 videot (valdavalt YouTube’st), lisasid neile juba teadaolevad faktid, andsid ülevaate liikidest ning järeldasid, kuidas keskkond ja inimese käitumine lindude alkoholi tarbimist mõjutab.

Kokku tuvastati alkoholi tarbimine 55-l linnuliigil, neist 47 puhul esmakordselt. Kuna alkoholilembesed liigid ei ole teineteisele evolutsiooniliselt lähedased, võib järeldada, et lindude napsilembusel on oluline roll inimesel – levinum on see linnalindudel, liikidel, kes elavad inimestega samas keskkonnas (papagoid, tuvid, kajakad, värvulised ja kanalised). Videote seas domineerisid ka kahe intelligentse rühma esindajad – papagoid ja vareslased.

Üle pooltel videotest (52,9%) tarbisid alkoholi inimeste lemmiklinnud, veidi harvem looduses vabaltelavad liigid (43,1%) ja harva kodulinnud (3,9%). Lemmiklindudest oli kõige rohkem näiteid viirpapagoi (Melopsittacus undulatus) ja vabaltelavatest lindudest hallvarese (Corvus corone cornix) alkoholi joomisest. Sagedamini tarbisid videotes linnud õlut (70,4%), harvem viina või teisi jooke, seejuures üle pooltel kordadest (58,4%) jõid linnud omaalgatuslikult, mitte pakkumise peale. Ilmselt ei ole alkohoolsed joogid lindudele oluline energiaallikas, kuid näitab siiski, et inimestega kokku puutudes võivad linnud sarnaselt muule (tänava)toidule ka alkohoolseid jooke tarbida.

Autorid järeldavad ka, et kui seni on alkoholi mõju loomade käitumisele uuritud valdavalt laborihiirtel ja -rottidel, oleks lindude seas selleks kõige sobilikumad papagoid – neid on suhteliselt lihtne pidada ja neil näib olevat ka eelsoodumus alkoholismile. Viimati nimetatu põhjuseks võib olla, et papagoid taluvad alkoholi toksilist toimet teistest lindudest paremini, sest nende ainevahetus on kohanenud looduses erinevate viljade seemnetest saadavate toksiliste ainetega.

Seega on võimalik uusi teadmisi lindude kohta saada ka kontorist lahkumata ja binoklit tõstmata (loe veel üht näidet siit). Siiski on vaja silmas pidada, et internetist leitav teave võib olla kallutatud ja suhtuda sellesse kriitiliselt.

Uuring ilmus teadusajakirjas Animals.