Esimene vaktsiinikandidaat sai valmis rekordkiirusega

Jennifer Haller esimest koroonaviiruse testvaktsiini saamas. Foto: Ted S. Warren/AP/Scanpix

Eile sai esimeseks koroonaviiruse vaktsiini katseisikuks viirusest nakatumata 43-aastane Jennifer Haller, kes elab viirusest eriti tugevalt puudutatud Washingtoni osariigis Seattle’is. Haller osaleb programmis vabatahtlikult ja oma kahe teismelise tütre heakskiidul.

Lisaks Hallerile osaleb katsetustes kokku 45 tervet vabatahtlikku vanuses 18 kuni 55, kes saavad iga katsete käigus tehtud haiglakülastuse eest 100 dollarit kompensatsiooniks.

Katsetuste eesmärgiks on esialgu selgitada välja, kas vaktsiin on inimesele ohutu. Arendustööga alustati loetud päevad pärast 11. märtsi, mil Maailma Terviseorganisatsioon koroonakriisi puhangu pandeemiaks kuulutas. Pärast seda on teadlased lülitunud ööpäevaringsele intensiivsele tööle. Nii kiire vaktsiini väljatöötamise areng on pretsedenditu, kirjutab The New York Times.

Vaktsiin Covid-19 viiruse osakesi ei sisalda, mistõttu ei saa katsealused inimesed ise nakatuda, kirjutab AP.

Kuidas see vaktsiin toimib?

Valdav osa praegu testimisel olevatest vaktsiinikandidaatidest sihib oma toimes viiruse pinnal olevat selle pinnast välja tungivat nn spike’i ehk ogavalku, mille abil viirus inimese rakkudesse siseneb. Kuna viiruse genoom on praeguseks järjendatud, saavad teadlased viia vaktsiiniga organismi vaid üksikuid ogavalgu valke, mis üksinda patsiendi tervist ei ohusta. Küll aga hakkab organism tootma nende hävitamiseks spetsiifilisi antikehasid, mis reaalse viiruse organismi sattumise korral ka viiruse membraanis olevate ogade vastu võitlema asuvad ja niimoodi immuunsuse tagavad.

Võrreldes n-ö klassikalise vaktsiinide tootmise viisiga, kus organismi harjutatakse laboris kasvatatud surnud või nõrgendatud viiruseosakestega, on selline lähenemine oluliselt kiirem, mis ongi taganud vaktsiinikandidaadi kiire valmimise, kirjutab MedicalXpress.

Testide käigus saavad vabatahtlikud erineva suurusega vaktsiinikandidaadi doose, mis võimaldab teadlastel välja arvutada, kui suur kogus preparaati on vajalik, et saavutada vajalik immuunsus. Lähipäevil ja –nädalatel jälgitakse kõigi katsealuste tervislikku seisundit nii tavaliste meditsiiniliste ülevaatuste kui ka vereproovide teel.

Investoreid rõõmustanud uudis

Moderna aktsia hind hüppas eile üldise suurlanguse taustal 24,4 protsenti.

Lisaks Modernale tegeleb vaktsiini arendamisega üle maailma veel terve hulk firmasid. Näiteks plaanib ka farmaatsiafirma Inovio Pharmaceuticals jõuda inimkatseteni juba aprillikuus.

Eile põhjalikku viiruse levikut käsitlevat uuringut tutvustanud Columbia Ülikooli teadlase Jeffrey Shamani sõnul on vaktsiin ainus, mis suudab pandeemiale ammendavat lõpu teha.