Uuring: viirus levis plahvatuslikult vaevumärgatavate sümptomitega haigete kaudu

Värske uuringu kohaselt pidi koroonaviiruse plahvatusliku leviku taga sümptomiteta nakatunute mõju. Kokku võib nakatunuid maailmas olla juba miljon. Foto: Darry Dyck/The Canadian Press/PA Images/Scanpix

Vastavalt täna ajakirjas Science avaldatud uuringu tulemustele esineb koroonaviiruse märgatavaid sümptomeid vaid ühel seitsmest nakatunust, samas kui ülejäänud levitavad haigust teadmata, et üldse nakatunudki on.

Täna juhtivas teadusajakirjas Science avaldatav uuring kinnitab juba mõnda aega levinud murettekitavaid oletusi, et Covid-19 levib ka tugevate sümptomiteta haigestunute kaudu ning diagnoosid moodustavad tõepoolest vaid haigestumise jäämäe tipu.

Columbia Ülikooli teadlased Jeffrey Shaman ja Sen Pei keskendusid oma uuringus viiruse levikule Hiinas ajavahemikus kümnendast kahekümne kolmanda jaanuarini – ajaperioodile, mil haiguspuhang oli juba selge, kuid enne riigis kehtestatud liikumiskeelde. Keskne küsimus oli, et kuidas sai haigus maailma mastaabis suhteliselt arenenud ja haritud ühiskonnas niimoodi levida.

«Idee oli, et kui kellelgi on leebed sümptomid, siis ei oska ta neile tähelepanu pöörata, sööb kerge peavalu puhul ehk ühe ibuprofeeni tableti ja elab oma elu tavapäraselt edasi – käib poes jne,» ütles Shaman.

Reaalsete diagnooside ja haiguse levikumustrite võrdlemisel selgus, et dokumenteeritud oligi vaid 14 protsenti haigusjuhtudest, mis tähendab, et kõnealuse kahe nädala jooksul liikus 86 protsenti nakkuse kandjatest ühiskonnas vabalt ringi ja sai seda populatsioonis vabalt levitada.

«Kuna dokumenteerimata juhtumeid on nii palju rohkem, peavad just need dokumenteerimata juhtumid ka haiguse levikut niimoodi võimendama,» selgitas Shaman. Hüpoteesi kontrollimiseks modelleerisid Shaman ja Sen, et mis juhtuks, kui dokumenteerimata juhtumid ei oleks nakatuvad ja said tulemuseks haiguse leviku umbes 80-protsendilise vähenemise, mis näib hüpoteesi kinnitavat.

«Kui me üritame nüüd seda proportsiooni globaalsele tasemele projitseerida ja võtame arvesse, et hetkel on maailmas suurusjärgus 150 000 kinnitatud juhtumit, siis tähendab see, et kokku võib praegu olla ligi miljon nakatunut,» lisas Shaman.

Teine, samuti pressikonverentsil tutvustatud uuring, käsitles aga Shamani ja Seni uuringuperioodile järgnenut, ehk siis kehtestatud reisipiirangute mõju haiguse levikule.

Uuringu ühe kaasautori, Northeasterni Ülikooli füüsikaprofessori Alessandro Vespignani kinnitusel näitasid tulemused, et haiguse leviku tõkestamiseks ei ole reisipiirangud kuigi tõhusad – haigus levib igal juhul ning palju suurem mõju on meetoditel nagu isoleerimine, sotsiaalne distantsieerimine ja käitumismuudatused. Kokkuvõtvalt – nakkuse edasi kandumise takistamine.

Küll aga võimaldab piirangutega saavutatav nakatumiste edasi lükkamine, kuna sellega võidavad tervishoiusüsteemid väärtuslikku aega, et arendada välja ravimeid või vaktsiine, aga ka profülaktilisi vahendeid, millega kaitsta tervishoiutöötajaid.

Postimehe küsimuse peale, et kas praeguste modelleerimiste põhjal tundub, et haigus võib inimkonda kimbutada nii kaua, et praegu käimas olevad ravimite ja vaktsiinide arendused võiksid jõuda ka reaalse kasutuseni, vastas professor Shaman, et hetkeinformatsiooni kohaselt jääb see levima veel «vähemalt mõneks aastaks» ja muutuda ka endeemiliseks, ehk siis püsivalt inimkonnaga kaasnevaks.

«Hetkel on kõige tähtsam võimalikult kiiresti vaktsiin välja töötada,» ütles Shaman ja kinnitas, et tõenäoselt saab see olema ainus, mis haiguse levikut tõesti ammendavalt takistada suudaks.